-
Kõnelus Mihkel Kunnusega
Aasta kirjanik pidi Liivi muuseumis välja selgitatama õhtu juhi poolt välja töötatud uudse ja objektiivse hindamismeetodi põhjal. Tõepoolest rakendati faktoranalüüsi, mis on kvantitatiivteadustes üsnagi tuttav. Kuidas selgitaksid selle nelja kriteeriumi kirjandushuvilistele?
Mihkel Kunnus: Kirjandusvõistlusi tavatsetakse tihti võrrelda spordivõistlustega ning seda vastanduvalt. Öeldakse, et kirjandus pole mingi kuulitõuge või odavise, kus mõõdad pikkuse ära ja pingerida kohe valmis. Aga sarnasust on neil kahel võistluse liigil ikka ka küllaga. Inimestel on…
-
Eesti kultuuris on mõndagi rõõmustavat: Jüri Üdi Klubile on lisandunud Juhan Liivi Klubi. 18. augustil leidis Alatskivi lähistel Liivi muuseumi ja Juhan Liivi Klubi algatusel aset intrigeerivalt välja kuulutatud üritus, Eesti parima kirjaniku valimine. Seda juba teist korda, 2010. aasta kirjanikuks valiti Vahur Afanasjev. Tänavu salvestati üritus ka raadiosaate ehk „Ööülikooli” tarvis.
„Seda, mil viimati päris kirjanikud omavahel avalikult mõõtu võtsid, mäletavad ainult muuseumitöötajad ja vanad õppejõud,” märkis õhtu juht Mihkel…
-
Kõnelus Kristiina Ehiniga
26. juunist 1. juulini toimus Londonis suurejooneline luulefestival, kus oli esindatud ligi kakssada riiki. Kuidas möödus ja mida kujutas endast Poetry Parnassus?
Kristiina Ehin: Thamesi lõunakaldal seisab Londoni suurim kultuurikeskus South Bank Center. Selle ümber ja sees käis luulefestivali vilgas seltskonnaelu: pidulikud raamatuesitlused, seminarid, aruteluringid, ilusad hästi lavastatud luuleõhtud münditee ja sulnite vaadetega üle Londoni, kärarikkad ja pisut laadalikud slämmpoeetide kohtumised, akadeemilised luulelugemised kontsertsaalides, luule ja muusika läbipõimumised keskuse…
-
Kõnelus kirjastaja (:)kivisildnikuga
Jumalikud Ilmutused ilmuvad Eestis esimese print-on-demand-sarjana. Mida kujutab endast õieti print-on-demand ehk trükk nõudmisel (PoD), milliseid võimalusi pakub?
PoD on nagu valerahategemine, mis ei ole mõistagi ideaalne majanduse ülesehitamise vorm, aga keegi pole suutnud ka midagi paremat välja mõelda. PoD on tehniline võimalus trükkida raamatuid väikeses trükiarvus, kas või ühekaupa. Kes pole trükiasjandusega kokku puutunud, sellele olgu öeldud, et tavatrükk muutub ebamajanduslikuks, kui trükkida alla 300 raamatu. Kes pole…
-
Kõnelus e-raamatute tootja Digira OÜ tegevjuhi Mihkel Nummertiga
Infotehnoloogiaettevõtete Liidu otsusega määrati aasta 2011 eest aasta teo auhind e-raamatute läbimurdele. Kui enne 2011. aastat ei olnud Eestis e-raamatuid peaaegu olemaski, siis nüüd ulatub nimetuste arv juba tuhande kanti, kasvades iga päevaga. Mismoodi näeb välja ühe e-raamatu kirjastamine?
Mihkel Nummert: Selles ei ole midagi maagilist. Kirjastamisprotsess on sama kui paberraamatu puhul, miinus trükkimine ja logistika. Kirjastused valivad raamatuid, mida välja anda, sõlmivad lepingud…
-
Kõnelus Arthur Japiniga
Teie äsja eesti keeles ilmunud Kerti Tergemi tõlgitud romaanis „Võrratu puudus” („Een schitterend gebrek”) on elegantselt kokku põimitud näiliselt kaks lugu, mis osutuvad üheks ja samaks.
Romaani alguses on põgus, kuid tähendusrikas episood peeglitega, kus ema annab tütrele mänglevalt teada, kui väga nad isaga teineteist armastavad. Peeglimeistrist vanaisa kingitusena riputatakse vastsündinu hälli kohale väike ümmargune peegel, mille lihvitud ääris viskab vikerkaarehelke ja mille tagaküljele on graveeritud Püha Lucia…
-
Kõnelus Kaisu Lahikaisega
Palju õnne väärika Mikael Agricola tõlkeauhinna puhul! Tuleval aastal saab 30 aastat su esimese romaanitõlke, Juhan Peegli „Langesin esimesel sõjasuvel” ilmumisest. Kuidas sinust tõlkija kujunes, millised on su seosed Eestiga?
Mul on niisugune tunne, et Eesti ja eesti kirjandus tulid mu juurde vähehaaval, ilma et ma ise – vähemalt alguses – oleksin osanud midagi tahta ja otsida.
Kooliajal nägin Soome TVs Lennart Mere filmi „Veelinnu rahvas”. Arvan, et see oli…
-
Palju õnne auväärse Rootsi Akadeemia tõlkeauhinna puhul! Kas tunned end rohkem rootsi või eesti kirjanikuna?
Kahjuks ei kuulu ma Eesti Kirjanike Liitu, vaid Rootsi ja Norra omasse. Ma ei valda eesti keelt nii hästi, et ise selles keeles kirjutada, küll aga saan seda tõlkida. Nii ei valda ma piisavalt ka norra keelt: minu raamatud, mis antakse kõigepealt välja Norras, on alati teiste tõlgitud. Kas ma olen norra kirjanik? Jah, teatud määral,…
-
Palju õnne Läti kirjanduse aasta auhinna puhul! Kuidas tekkis side eesti keele ja kirjandusega?
Lapsepõlves lugesin Oskar Lutsu „Kevadet”, samuti vaatasin seda näidendina Riia Noorsooteatri laval, ja see meeldis mulle tohutult. Kooli kohustusliku kirjanduse hulka kuulus Silvia Rannamaa „Kadri”. Vanaisa raamaturiiulil seisis ka raamat kummalise pealkirjaga „Kalevipoegs”, aga tollal see jäi lugemata. Hakkasin eesti kirjanduse vastu suuremat huvi tundma alles Eestis elades ja eesti keelt õppides. Elasin Tartus umbes viis aastat…
-
Kõnelus Juhani Salokandlega
Palju õnne Soome riikliku kirjandusauhinna puhul!
Sinu roll eesti kirjanduse vahendajana soome keelde ületab muidugi suuresti tõlkija oma, Soomes nähaksegi sind eesti kultuuri saadikuna. Ligi neljakümne aasta jooksul oled jõudsasti aidanud ehitada silda, mil tuleb vastu pidada üha kasvavale kahesuunalisele liiklusele. Aga su enda loomingust on eesti keelde tõlgitud vaid „Päästja”, mis ilmus 1994. aastal sarjas LR. Praegu tõlgid „Tõde ja õigust”. Kas nii mahuka tõlketegevuse juures jääb…
