-
Intervjuu filosoofiaprofessor Michael Devittiga
New Yorgi linnaülikooli filosoofiaprofessor Michael Devitt külastas Tartu ülikooli 2012. aasta sügisel. Ta on sündinud 1938. aastal, doktorikraadi tegi Harvardi ülikoolis. Devitt on tuntud oma tööde poolest keelefilosoofias ja metafüüsikas, ta on avaldanud hulga raamatuid, nende seas „Realism ja tõde” („Realism and Truth”, 1984/1997), „Mõistuseletulek: semantilise lokalismi naturalistlik programm” („Coming to Our Senses: A Naturalistic Program for Semantic Localism”, 1996), „Keeleteadmatus”, („Ignorance of Language”, 2006) ja „Metafüüsika…
-
Intervjuu filosoofiaprofessor John Perryga
26. kuni 28. juunini esines Tartu ülikoolis Gottlob Frege teoreetilise filosoofia loengusarja raames Stanfordi ülikooli filosoofiaprofessor John Perry. Ta on sündinud 1943. aastal, saanud doktorikraadi Cornelli ülikoolist. Ta on töötanud peamiselt Stanfordi ülikoolis, olles praegu emeriitprofessor. Perry on avaldanud arvukalt mõjukaid töid keele- ja vaimufilosoofia valdkonnas. Tema tuntumate raamatute seas on „Olemusliku indeksikaali probleem ja teisi artikleid” ( „The Problem of the Essential Indexical and Other Essays”,…
-
Intervjuu filosoofiaprofessor David Papineauga.
29. juunist 1. juulini esines Tartu ülikoolis Gottlob Frege teoreetilise filosoofia loengusarja raames Londoni King’s College’i teadusfilosoofia professor David Papineau. Sündinud 1947. aastal, õppis ta Natali ning Cambridge’i ülikoolides. Ta on töötanud Readingi ülikoolis, Macquarie ülikoolis, Londoni Birkbeck College’is ning Cambridge’i ülikoolis. 1990. aastast töötab ta professorina Londoni King’s College’is. 1994–1998 oli ta ajakirja British Journal for the Philosophy of Science toimetaja ning 1993–1995 British Society for…
-
Intervjuu filosoofiaprofessor Simon Blackburniga
21. kuni 23. septembrini esines Tartu ülikoolis Gottlob Frege teoreetilise filosoofia loengusarja raames Cambridge’i ülikooli filosoofiaprofessor ja North Carolina ülikooli uurijaprofessor Simon Blackburn. Sündinud 1944. aastal, õppis ta Cambridge’is Trinity kolledžis ning töötas algul Cambridge’is ning seejärel 1969–90 Oxfordis, Pembroke’i kolledžis. 1990–2001 oli ta Edna J. Koury professor North Carolina (Chapel Hill) ülikoolis, seejärel naasis ta filosoofiaprofessorina Cambridge’i ülikooli. Simon Blackburn on Briti Akadeemia liige 2001. aastast…
-
Lowe’i arutlus on selge, küsimused põnevad ning peaksid puudutama igaüht, kes on mõtisklenud inimese teadvuse, mõistuse või taju üle.
Tartu Ülikooli Kirjastus on andnud välja sissejuhatava ülevaate vaimufilosoofiast. Ehkki raamat ilmus juba mullu, väärib see kindlasti rohkem tähelepanu, kui talle seni on osaks saanud; sellest kaalutlusest on tingitud ka mu kirjutis, kus püüan ühtlasi selgitada, mida kujutab endast vaimufilosoofia. Kuigi Lowe’i raamatu näol on tegemist esmajoones kõrgkooliõpikuga, on õpikulikkust seal…
-
Law teatmik annab asjatundliku ning sisuka ülevaate filosoofia peamistest valdkondadest.
Stephen Law, Filosoofia. Silmaringi teatmik. Tõlkinud Ann Kitsnik, toimetanud Eha Kõrge. Varrak, 2008. 352 lk.
Viimastel aastatel on eesti keelde tõlgitud päris mitu filosoofia ülevaateteost (1). Mõned neist on meelelahutuslikud, teised pakuvad pindmist pilguheitu sügavatele küsimustele, kolmandad liiguvad ajaloolistes rööbastes mõtlejalt mõtlejale, ehkki peatus igaühe juures on sama põgus kui pilguheit rongiaknast mööda vuhiseva jaama nimele. Professionaalid neid teoseid usutavasti…
-
Wittgensteini suhtumist oma mõtlemisse iseloomustab teatud kompromissitus ning halastamatus.
