$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Bruno Mölder
-
Thomas Nageli mõistlik antihumanism
Belgradist pärit Ameerika filosoofilt Thomas Nagelilt on Märt Väljataga vahendusel eesti keeles ilmunud suisa kaks raamatut. Mõlemad puudutavad inimmõistuse asupaika maailmas. Esimene ja kaalukam „Vaade eikusagilt“ räägib sellest, kas on võimalik vaade maailmale eikusagilt, s.t selline objektiivne vaade, mis esitab maailma nii, nagu see on, jättes kõrvale vaatevinkli moonutused. Raamatu haare on lai, algab see inimese vaimust ning lõpetab surmaga, puudutades nende vahel ka eetika, väärtuste, vabaduse ja skeptitsismi teemasid.…7 minutit -
Pragmatismist „eksistentsialismi“
Filosoofiaprofessor Huw Price: „Kui arvate, et põhjuslikkus on midagi sellist, mille jumal lisas maailma enne meie saabumist, siis olete eksinud.“
Huw Price (1953) on Bertrand Russelli filosoofiaprofessor Cambridge’i ülikoolis. Ta on ka 2012. aastal koos Martin Reesi ja Jaan Tallinnaga asutatud Eksistentsiaalsete Riskide Uurimiskeskuse akadeemiline direktor ning Intellekti Tuleviku Leverhulme’i keskuse akadeemiline direktor. Varasemalt on tal olnud professor Sydney ja Edinburghi ülikoolis. Ta on Briti Akadeemia ja Austraalia Humanitaarteaduste…10 minutit -
Neuroteadus on filosoofias oluline
Filosoofiaprofessor Patricia S. Churchland: „Mulle sobib tõde, ükskõik milliseks see ka ei osutu.“
Patricia Smith Churchland on andnud märkimisväärse panuse neurofilosoofiasse, moraalifilosoofiasse ja vaimufilosoofiasse. Koos abikaasa Paul Churchlandiga on nad tänapäeva tuntuimad eliminatiivmaterialistid.
Raamatuid: „Neurofilosoofia. Vaim-aju ühendteaduse suunas“ („Neurophilosophy: Toward a Unified Science of the Mind-Brain“, 1986), „Ajuga. Neurofilosoofilised uurimused” („Brain-Wise: Studies in Neurophilosophy“, 2002), „Ajutrust. Mida ütleb neuroteadus meile moraali kohta?” („Braintrust: What Neuroscience Tells Us about Morality“,…9 minutit -
Interdistsiplinaarne algusest peale
Stephen Stich: „Erinevus meeste ja naiste filosoofiliste intuitsioonide vahel võib olla üks põhjus, miks on naised filosoofias alaesindatud. “
Kuidas sai teist filosoof?
Minust sai filosoof mitmeski mõttes juhuslikult. Kuulasin üliõpilasena 1960ndate algupoolel arvukalt filosoofiakursusi ning olin filosoofiast mõningal määral huvitatud. Selleks ajaks, kui hakkasin lõpetama, oli Vietnami sõda hoogu sisse saamas. Ühendriikides oli sellal ajateenistus noortele meestele kohustuslik ja selle vältimiseks üks paremaid viise edasiõppimine: need, kes läksid doktorantuuri,…8 minutit -
Analüütiline ja kontinentaalne filosoofia pole sama distsipliin
Intervjuu François Recanatiga
Kuidas jõudsite filosoofia juurde? Kes olid teie õpetajad?
François Recanati: Ma olen peamiselt iseõppija. Raamatuid lugedes kujunes mul huvi abstraktse mõtlemise vastu. Ma ei arva, et ülikooli õppejõud mind eriti mõjutasid, kuna käisin ülikoolis kohe pärast 1968. aastat, üliõpilasrevolutsiooni aega. Neil aastatel, kui ma filosoofiat õppisin, ei olnud me väga tõsised. Me mõtlesime hoopis teistele asjadele.6 minutit -
Analüütiline ja kontinentaalne filosoofia pole sama distsipliin
Intervjuu François Recanatiga
Kuidas jõudsite filosoofia juurde? Kes olid teie õpetajad?
François Recanati: Ma olen peamiselt iseõppija. Raamatuid lugedes kujunes mul huvi abstraktse mõtlemise vastu. Ma ei arva, et ülikooli õppejõud mind eriti mõjutasid, kuna käisin ülikoolis kohe pärast 1968. aastat, üliõpilasrevolutsiooni aega. Neil aastatel, kui ma filosoofiat õppisin, ei olnud me väga tõsised. Me mõtlesime hoopis teistele asjadele.6 minutit -
Filosoofia edeneb harva formaalsete argumentidega
Filosoofiaprofessor Daniel Dennett: „Filosoofia ja teaduse vahel pole teravat piiri.”
Alustagem elulooliste seikadega. Quine’i lugemine tõi teid Harvardi filosoofialoengule ning Gilbert Ryle’i juhendamisel saite doktorikraadi Oxfordis. Mõlemad on XX sajandi analüütilise filosoofia suurkujud. Kuidas iseloomustate nende mõju endale? Kusagil olete isegi avaldanud Dennetti retsepti: selleks tuleb ristata Ryle Quine’iga ning lisada segule tänapäeva kognitiivteadust.
See on tõsi. Olen olnud alati väga teadlik sellest, kui palju on mõlemad omal moel mind mõjutanud. Quine’ilt…11 minutit -
Teadvus, üliintelligentsed masinad ja filosoofia väärtus
Intervjuu filosoofiaprofessor David Chalmersiga.14 minutit -
Tõde ei peitu keeles ega peas
Ruth Garrett Millikan (sündinud 1933. aastal) on nimekas USA filosoof, kes on tegelnud peamiselt keele-, vaimu- ja bioloogiafilosoofiaga, ta on Connecticuti ülikooli emeriitprofessor. Doktorikraadi sai ta Yale’i ülikoolist ning peale Connecticuti on ta töötanud ka Michigani ülikoolis. Ta on avaldanud järgmised raamatud: „Keel, mõte ning teised bioloogilised kategooriad” („Language, Thought and Other Biological Categories”, 1984), „Valge kuninganna psühholoogia ning teised esseed Alice’ile” („White Queen Psychology and Other Essays for Alice”,…8 minutit -
Filosoofia avab silmad mitmekesisusele
Intervjuu filosoofiaprofessor Jane Healiga
Jane Heal (sündinud 1946. aastal Oxfordis) on tuntud keele- ja vaimufilosoof, Cambridge’i ülikooli emeriitprofessor. Ta on Briti Akadeemia liige 1997. aastast, oli aastatel 2001-2002 Aristotelian Society president ning on Cambridge’i St John’s College’i esimene naispresident (1999–2003). Ta on avaldanud raamatud „Fakt ja tähendus. Quine ja Wittgenstein keelefilosoofiast” (1989) ning „Vaim, mõistus ja kujutlus” (2003).
Kuidas te filosoofia juurde jõudsite?
Minu vanemad William ja Martha Kneale olid…10 minutit
