Boris Veizenen
-
„Tramm tuleb. Fotol pole värvid eristatavad, aga ma näen neid tramme oma ettekujutuses – need on kollased ja punased. Hoburaudteevagunid värviti millegipärast pruuni tooni, aga trammid eredateks. Mäletan nende helinat,“ meenutab XX sajandi alguse Peterburi „Aviaatori“ peategelane Innokenti. Samast ajast pärit fotol on hobutramm Peterburi börsihoone ees.Wikimedia CommonsOlmemälestuste viraaž
Jevgeni Vodolazkini tundeline pilt revolutsioonieelsest Venemaast lohutab inimest tema surelikkuses ja asjade maailma kaduvuses.
4 minutit -
Luhtunud vampiiriprojekt
Aleksei Ivanovi sõnum on lihtne: ideoloogia teeb lolliks, rikub mõtleva inimese, tapab tema loomulikud soovid ja tungid. Lugu jätab aga soovida.
5 minutit -
Tatjana Tolstaja on väga populaarne ja mõjukas vene kirjanik.Prima VistaTaasavastatud Atlantis
Tatjana Tolstaja vaatab jutukogus „Taevane leek“ tagasi nõukogude minevikule, mille labase igapäevaelu tagant paistab hoopis teine, unistuste maailm.
5 minutit -
„Solženitsõn“ võhikutele
Erkki Vettenniemi raamat ei paku kuigi palju uut, kuid huvitavaks teeb selle eeskätt Soome ja Eesti ainulaadne perspektiiv.
5 minutit -
Nüüdseks oma mineviku varjuks saanud Elva on kunagi peale puhta looduse paelunud võimalusega kogeda kokkupuudet võõraga ja temalt õppida.ERM Fk 2804:64Dialoogivajadus „oma“ ja „võõra“ siltide kiuste
Kuidas on eri aegadel tajunud eestlased venelasi või venelased eestlasi ja Eestit?
4 minutit -
Riikka Pelo (1972) sai romaani „Meie igapäevane elu“ eest 2013. aastal Finlandia kirjandusauhinna.Liisa Takala / TEOSPesuehtne mittekohtumine
Riikka Pelo romaan „Meie igapäevane elu“ on oma loomult reekviem Marina Tsvetajeva mälestuseks: lugu luhtunud lootustest, enesepettusest ja hingepiinast.
4 minutit
