$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Brigitta Davidjantsi „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ on väikesele mahule vaatamata sama sisukas kui mõned pikemad perekonnasaagad.

Laura Evisalu „Õiged mehed“ ei ole mõeldud pelgalt noorukitele, vaid seda võiksid lugeda ka kooliõpetajad, sotsiaalpedagoogid, psühholoogid ja lapsevanemad.

Andrei Kurkovi „Hallide mesilaste“ tõlge jõuab meieni õigel ajal. Pealtnäha lihtsa olmeloo taga peitub keerukas mõtisklus sõja, eluvalikute ja inimloomuse üle.

Jelena Tšižova romaan „Naiste aeg“ on väärtuslik leid lugejatele, kes soovivad raamatutest eest leida reljeefsed tegelaskujud ja olme, mida ei tee hubaseks kadunud aja nostalgia, vaid armastus.

Romaani „Õuduste teater“ groteskne ja ahvatlev lõbustuspark peegeldab halastamatu selgusega ühiskonna valupunkte.

Kira Jarmõši raamatu suurimaks saavutuseks on omamoodi paradoks – näidata vanglas viibivat tavalist inimest ja samal ajal tõestada, et tavalisi inimesi ei ole olemas.

„Euroopa tango“ annab hea ettekujutuse, kuidas mõtlevad need Eestis elavad venelased, kes näevad kogu muud maailma peale Venemaa süngetes värvides, aga sinna naasta ka ei taha.

Aasta süngeimatel kuudel turgutage end sidrunitee, küüslaugu, mee ja Aleksei Salnikovi romaanidega.

XIX sajandi ajakirjanike kuningas Vladimir Giljarovski kõneleb oma Moskvast armastusega, olgugi et see armastus teeb tihtipeale valu.

Jevgeni Vodolazkini tundeline pilt revolutsioonieelsest Venemaast lohutab inimest tema surelikkuses ja asjade maailma kaduvuses.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.