Toeta

Aurora Ruus

  • Teema variatsioonidega
    Nietzschele jäi hambu Wagneri „Parsifal“, sest seal esinev kristlus oma alandlikkuse ja moraaliga ei passinud „Antikristuse“ autorile. Pildil „Parsifali“ esiettekanne Bayreuthi festivalil 1882. aastal.          
     CC0/ Wikimedia Commons

    Teema variatsioonidega

    Filosoofile on ju ometigi kahjulik end ühe isiku külge siduda: nii nagu Nietzsche ütles ühel hetkel lahti Schopenhauerist, ütles ta lahti ka Wagnerist.

    Aurora Ruus
    8 minutit
  • Igatsedes teistsugust olemisviisi
    Turandoti (Aile Asszonyi), kelle roll algab pompoosselt ning seejärel muutub järk-järgult intiimsemaks ja hillitsetumaks, kõrval on samavõrra oluline tundmatu prints, kuningas Timuri poeg Calàf (Kristian Benedikt), kel õnnestub oma intelligentsuse ja veetlevusega lõpuks siiski Turandoti südame ümbert jää sulatada.     
     Virge Ratassepp / Rasmus Kull

    Igatsedes teistsugust olemisviisi

    Vanemuise interpretatsioonis paneb „Turandot“ publiku õhkama ja omaenda olemisviisi üle järele mõtlema, otsides vastust küsimusele, kuidas üldse arutleda olemise kui sellise üle.

    Aurora Ruus
    4 minutit
  • ,

    Hoides aega avatuna

    Muusikateost saab vaadelda ja tervikliku objektina hinnata vaid pärast selle kõlamist, sest muusikateos on tervikuna olemas alles pärast muusika lakkamist.

    Kuna ei ole päris täpselt teada, mis on muusikateos1, oleks ehk mõistlikum liikuda küsimuselt „mis see on?“ küsimusele „kuidas see on?“. Nii on näiteks poola päritolu filosoof ja fenomenoloog Roman Ingarden (1893–1970), Edmund Husserli üks silmapaistvamaid õpilasi, uurinud muusikateose identiteeti.2 Keerukusest hoolimata on Ingardeni analüüsi tulemused mõnes…
    Aurora Ruus
    4 minutit
  • Kuidas muusika maa peale kippus
    Genka barokiaegsete laulutekstide tõlkimise muljeist tuli ilmsiks, kui uskumatutel ja uskumatult paljudel põhjustel on võimalik armastuse tõttu trööstimatu olla ning mida kõike võib barokiaegsete lugude sõnadest leida. Foto on tehtud Tallinna kontserdil Estonia kontserdisaalis.     
     Gunnar Laak

    Kuidas muusika maa peale kippus

    Kahe žanri kokkupanu ei mõjunud kordagi eklektiliselt või eskapistlikult, vaid just harmooniliselt ja sünergiliselt.

    Aurora Ruus
    5 minutit
  • ,

    Oma laulu ei leia ma üles

    Kuidas reageeriksime, kui hommikuses ajalehes seisaks uudis, et varastatud on Beethoveni viies sümfoonia?

    Ehkki muusikateos ei ole muusika ainus avaldumisvorm1, valitseb see tänapäeva muusikakultuuris eelkõige just klassikalise muusika ja popmuusika tõttu. Koosneb ju ka viimane enamjaolt lauludest või lugudest ehk samuti muusikateostest. Žanride ja stiilide paljususes on aga järjest keerulisem määratleda, mis asi on siis ikkagi muusikateos ning millised kriteeriumid peavad olema täidetud, et muusikaline tekst kvalifitseeruks teoseks.
    Autonoomse muusikateose…
    Aurora Ruus
    4 minutit
  • Kunst on kunstis kunsti näha
    Kõige muu all ei tohiks kaduma minna kultuur ise, sest niikuinii on juba omaette kunst kunstis kunsti näha, nagu laulis ansambel Lonitseera „Tartu 2024“ avatseremoonial.      
     Andrus Liivamäe

    Kunst on kunstis kunsti näha

    Kuigi suurürituse taga on suur raha ja produktsioon, tuleb olla valvel, et ei mindaks liialt hoogu Tartu kauba(märgi)stamisega või suisa kommertsialiseerimisega.

    Aurora Ruus
    4 minutit
  • ,

    Kuraatorituur muusika(teoste) vabaõhumuuseumis

    Muusikateoste muuseum ei piirdu enam ammu siseruumidega, vaid on laienenud vabasse õhku ning hakanud oma eksponaatidega palju interaktiivsemalt ümber käima.

    Muusikateadlane Lydia Goehr kirjeldab raamatus „Muusikateoste kujuteldav muuseum“1 europotsentristlikus kultuuris juurdunud arusaamu, mis põhinevad muusikateose kategoorial. Ehkki selle teema üle on arutlejaid leidunud nii enne kui ka pärast Goehri, võtab just mainit käsitluse metafoorne pealkiri tabavalt ja hunnitult kokku aastasadu pika traditsiooni, mis on praeguseks meie kultuuriteadvuses niivõrd iseenesestmõistetav, et…
    Aurora Ruus
    4 minutit
  • Muusikateadus ei saa olla suletud süsteem
    Toomas Siitan: „Meie enda arusaam muusikateadusest on viimaste aastakümnetega väga muutunud. Meile heidetakse sageli ette, et me ei kirjuta traditsioonilisi monograafiaid heliloojatest stiilis „elu ja looming“, kuid see pole tänapäeval muusikateaduse fookus.“     
     Reti Kokk

    Muusikateadus ei saa olla suletud süsteem

    Toomas Siitan: „Me reflekteerime ja mõtestame midagi, mis ise on olulisem kui selle refleksioon. Seepärast ei tahaks ma praktikat teadusest lahutada, vaid rõhutada nende kokkukuuluvust.“

    Aurora Ruus
    8 minutit
  • ,

    Mis asi see on, mida nimetatakse muusikaks

    Selleks et jõuda veidi lähemale muusikale endale, oleks paslik pöörata tähelepanu kuulajalt hoopis looja(te)le.

    Ehkki muusika mõistet kasutatakse päevast päeva erinevates olukordades eri nähtuste iseloomustamiseks, ei süveneta sageli sellesse, mis see muusika ise ikkagi on. Arutletakse küll selle üle, mida see mõiste võiks tähendada erinevates kontekstides (näiteks siis, kui kõne all on muusikaline kujundus või muusika­lugu), ent tihtilugu unustatakse just muusika ise ehk see,…
    Aurora Ruus
    4 minutit
  • Teisenev ja ambivalentne ajalooaines muusikas
    Kas kunagine uus muusika pole nüüdseks ikkagi vana? Peavalu tekitab tõik, et näiteks XIV sajandil loodud ars nova on nüüd meie perspektiivist siiski vanamuusika.      
     Ars Nova Database

    Teisenev ja ambivalentne ajalooaines muusikas

    Kuigi õhku visati rohkem küsimusi, kui neile jõuti vastata, sõnastati kahe päevaga olulised probleemid, mille kaudu ilmestati ka ajalooainese teisenemist ja ambivalentsust.

    Aurora Ruus
    7 minutit
Sirp