-
Nädal aega on kogu maailma meedia rääkinud New Yorgis valimised ülekaalukalt võitnud 34aastasest Zohran Mamdanist. Aasta eest vaata et tundmatut noormeest on nii USAs kui ka Eestis tembeldatud kommunistiks ja nähtud temas ka demokraatliku partei uut tulevikulootust. Mamdanile andis hääle muljetavaldavalt 50,6% valijatest ning tubli kihutustöö tulemusena õnnestus tal tuua valima peaaegu kaks korda rohkem valijaid kui möödunud valimistel. Mamdani häälesaak jääb protsentuaalselt vaid natuke alla Tallinnas koalitsiooni moodustava Keskerakonna ja…
-
Me elame autokraatide ajastul. Lisaks vanadele tuttavatele ehk Putinile Venemaal, Orbánile Ungaris ja Erdoğanile Türgis peab demokraatlik maailm arvestama nüüd ka USA presidendi Trumpi ja tema õukonna kapriisidega. Tundub aina reaalsem, et mõne aasta pärast lisanduvad nimekirja Ühendkuningriigis Nigel Farage ja Prantsusmaal Jordan Bardella. Eestis pole erakonnajuhtidest ühelgi plaani lammutada liberaalse demokraatia vundament, ent mine tea – mida soosivamaks rahvusvaheline õhustik kaikameestele läheb, seda kuraasikamaks muutuvad ka meie Trumpid.
Kas nii…
-
On keeruline leida teemat, mille kajastamisel oleks Eesti meedia nii põhjalikult läbi kukkunud, nagu see on Iisraeli sõjakäiguga Gazas.
Kõigepealt meenutuseks mõned tõsiasjad. Rahvusvahelise õiguse seisukohalt on Iisrael 1967. aastast saadik okupeerinud Jordani jõe Läänekallast ja Gaza sektorit. Okupeeriva jõuna on Iisraelil terve rida kohustusi. Nende hulka kuuluvad keeld tsiviilisikuid kollektiivselt karistada, keeld okupeeritud territooriumidele oma tsiviliste asustada ja kohustus tagada okupeeritud aladel elutähtsad teenused, toit ja humanitaarabi. Üha rohkem vaatlejaid…
-
Ameerika avalikkus pole siiani veel ära õppinud, kuidas mõtestada autoritaarse riigijuhi tegevust. Reporterite ja kommentaatorite maailmas on otsustajate sõnade ja tegude vahel seos, empiiriline reaalsus loeb ja poliitikat kaitstakse argumentidega vaba mõtte turuplatsil. Kuid liberaalse demokraatia ajakirjanduse põhimõtted on autoritaarse võimu all osutunud lootusetult naiivseks.
Näiteks on New York Times avaldanud rea artikleid pealkirjadega „Kuidas said ülikoolide mõttevabadust kaitsnud vabariiklastest selle ründajad“ ja „Trump ütles: mitte ühtegi põgenikku, välja arvatud valged…
-
Üks märkimisväärsemaid ilminguid Donald Trumpi teisel ametiajal on kiirus, millega suur osa USA tehnoloogiasektori liidreid on tõtanud kuningale truudust vanduma. Paljude ülikoolide, traditsioonilise ajakirjanduse jms institutsioonide kintsukaapimise juures võib kahtlustada „ennetavat kuuletumist“ – on ju Trump lubanud viktororbánlikult talle vastumeelsed asutused hävitada. Tehnoloogiahiidudega on aga lugu teine. Nemad pöördusid Trumpi suunas juba valimiskampaania ajal. Maailma rikkaim mees, Tesla, SpaceX ja Twitteri omanik Elon Musk toetas Trumpi tagasivalimist otse (ligi 300…
-
Ühe presidendi ametiaega mahub terve ajalooõpiku jagu sündmusi. Globaalne pandeemia, rekordinflatsioon, sõjad Ukrainas ja Lähis-Idas, abordiõiguse kaotamine ja rassismivastased protestid, orkaanid ning enneolematud metsatulekahjud – selline oli viimase USA presidendi kaasavara. 20. jaanuarist on Ameerika Ühendriikide presidendiks uuesti Donald Trump, kelle äärmuslikud valimislubadused – massiväljasaatmistest kogu maailma vastu kaitsetollide kehtestamiseni – on paljud analüütikud ärevusse ajanud. Ent võib-olla tasub muretseda rohkem nende tegude pärast, mida pole praegu ette näha veel…
-
Ühel päikeselisel Los Angelese pärastlõunal vestlesin ma pool tunnikest ühe vabakutselise kunstnikuga sellest, miks ta toetab Donald Trumpi. Tema loos oli nii mõndagi arusaadavat: ta oli pandeemiaaegse abiraha kokkukuivamisel kaotanud suure osa oma klientidest, pidanud hüppeliselt kasvanud üürihindade tõttu kolima mere äärest Hollywoodi ühiselamusse ning kirus kõikjal pitsitavat inflatsiooni. Siiski oli keeruline mõista, mis võiks olla ühist mustanahalisel California kunstnikul ja Ameerika ühel põhjalikumalt dokumenteeritud rassistil, kes juhtumisi on ka…
-
Kärpehooajal on taas tulnud moodi rääkida vajaduspõhisusest. Milliseid toetusi krokodillid sööma hakkavad, pole veel täpselt teada, aga uudistest on läbi käinud muuhulgas vanematoetuse ülempiiri langetamine, ajutisele töövõimetusele sissetulekupõhise lae kehtestamine, kõrghariduse osaliselt tasuliseks muutmine ning kaugemas perspektiivis ka universaalsete lastetoetuste kaotamine.
See lähenemine on mõistetav. Sotsiaaltoetuste kärpimine sobib hästi paremerakondadele, kes eelistavad seda maksubaasi laiendamisele, sotsid saavad aga vähemasti öelda, et kärped ei taba kõige vaesemaid. Pealegi jätab viide vajaduspõhisusele rääkijast…
-
Rohelised kaotasid, paremäärmuslased võitsid. Selline on Euroopa Parlamendi valimistulemuste lühikokkuvõte. Veel enam, paljud Euroopa paremradikaalidest ehitasid oma kampaania üles teadlikult rohepöördele vastandudes. Saksamaa AfD võitles suure osa viimasest aastast õhksoojuspumpadega, Itaalia valitsus keelustas laboris kasvatatud liha ja juttu „ökodiktaatorlusest“ kuulis kõikjal, Hollandist Eestini. Paremjõudude kampaaniale lisasid auru Lääne-Euroopa põllumeeste protestid, mis seadsid kahtluse alla uute keskkonnareeglite mõttekuse ajal, mil väetiste, seemnete ja kindlustuse kallinemine on teinud farmerite elu juba niigi…
-
Parempoolsete vaadetega arvajatel on kombeks meenutada, et tasuta lõunaid pole olemas. See fraas tuletab meelde, et igasugused toredad asjad, mida Eestis pakub avalik sektor – kõrgharidus, vähiravi, bussisõit Tallinnas – ei ole tegelikult tasuta, vaid maksumaksjate kinni makstud. Eriti kuuleb seda juttu Tallinna koalitsioonikõneluste taustaks, kus nii mõnigi läbirääkija on meenutanud, et sõitjale tasuta ühistranspordile hinna kehtestamine võimaldaks linnal investeerida rohkem uutesse liinidesse, kiiremasse veeremisse või millessegi kolmandasse (kuna keegi…
