Me elame kummalises paralleelreaalsuses.
Ühelt poolt me kinnitame oma keele ja kultuuri usku. Ajaloolise raamatuaastaga tähistame eesti rahva liikumist valguse, vabaduse, humaansuse poole. Sellel on ülev ja sakraalne, isedust puudutav mõõde. Meie põli on paremaks läinud, me ise paremaks saanud. Tahame sellel elusamuse teel edasi minna, üha enam iseneda.
Kahelt teiselt poolt aga näeme, kuidas orjapidajate diktatuur sülitab oma ohvritele taevast tuld ja tõrva alla. See tähendab surma ja verd. Kes on…
Kui kaovad ajaloolise mälujäljega põlvkonnad ja muistsete murrakute kõnelejad, saab ühendust võtta kadunud maailmaga Mats Traadi jõgiproosas ja jõgiluules.
Kõigile on selge, et visuaalkultuur ja virtuaalsuhtlus murendavad aktiivselt lugemiskultuuri, aga ühtlasi toodab see lapsikut suhtumist nii kirjandusse kui ka kõigesse muusse.
Varjulejäänud näitemängus „Dr. Lucius ja Luuletaja” on küllalt ajalist ja ajatut kirge, et ahvatleda läänemeresoome teatreid lahendusi leidma.
Hella Wuolijoki, Dr. Lucius ja Luuletaja. Toimetanud Jüri Talvet ja Ele Süvalep. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013. 92 lk.
Arne Merilai inauguratsiooniloeng 6. septembril 2011 Tartu Ülikooli aulas
Auväärt rektor, lahke dekaan, kuldaväärt kolleegid, armastet üliõpilased, akadeemiline audients!
Osundan oma tänast ülesannet: „Inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja eesmärke kolleegidele, üliõpilastele, samuti avalikkusele väljastpoolt ülikooli.“
Iga emakeeleõpetaja õpetab, et kirjand on teemast mööda kirjutatud, kui selle sisu ei kajasta pealkirja või ülesande kõiki kandvaid osasid. Seetõttu: kui ma tahan tutvustada iseennast kui eesti kirjanduse, poeetika…
Ene Mihkelsoni tekstide poeetika meenutab Arvo Pärdi tehnikat – mida kaugemal šlaagrist, seda lähemal muusikale.
Ene Mihkelsoni „Torn” mõjub kui luuleline kooda ehk tetrastihhon tema romaani-triptühhoni – „Nime vaev”, „Ahasveeruse uni” ja „Katkuhaud” – järel. Sama tõsised hoiakud ja hoiatused, hingepiin ehk mälumure, rikas kogemus ning karm kriitika. Ainult ilmale avatust ja ütluse selgust on endise tumeda sisekaemuse kõrval, aja lõppemise ning töö lõpmatuse kärsituse foonil juurde tulvanud. Mihkelsoni vabavärsid on…
Kavatsen kõnelda veidi lapsikult, mitte teoreetikutele toetudes. Tervemõistuslikus teoretiseerimises on olemas komme lähtuda esmalt rahvapsühholoogilisest ja tavakeele tasandist. Et siis juba edasi liikuda, intellektuaalne puänt tuleb lõpus. Niisiis kõnelen „lüpsiku suuga”, nagu kõlab üks Andres Ehini paragramm: „sa pole enam ammu lüps / kuid siiski oled veidi lüpsik / kui mis on õnn sa küsid / lüpsikult”. Pärime siis lapikult lüpsikult: millest kõneleb meile sõna „õnn”, milline on õnne mõiste…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
2025. aasta Wiedemanni keeleauhinna laureaat Tiit Hennoste: „Kriitiline on seis teaduskeelega.“Ken Mürk / ERR / Scanpix
Aliis Aalmann 14. märtsil Eesti Kirjandusmuuseumis, kus teda tunnustati luuletuskogu „Väe võim“ eest Gustav Suitsu auhinnaga. Varem on Aalmann pälvinud Betti Alveri debüüdi- ning viimati Friedebert Tuglase novelliauhinna.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Mullu oktoobris istutasid Eesti kirjanike liidu liikmed Käsmu loomemaja aeda üheksa viljapuud. Kumma viljad valmivad enne – kas noore puu või uue leksikoni?Kris Moor
Gustav Suitsu luuleauhinna laureaat Mats TraatAlar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Miki-Hiir on aja jooksul arenenud kiitsakast ja nurgelisest loomakesest järjest ümaramaks ja pehmemaks, imikusarnaseks kaisuloomaks – ostjaskonna selekteerival tellimusel.Jonathan McIntosh / Wikimedia Commons