-
„Pekol” on olemas nii kunstiline sügavusmõõde kui ka elav suhe argieluga.
Vanemuise „Peko”, autorid Kauksi Ülle, Ain Mäeots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane, lavastaja Ain Mäeots, kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater), helilooja Kristjan Priks, liikumisjuht Janek Savolainen, lavavõitluse seadja Mati Tikk, valguskujundaja Andres Sarv. Mängivad Andres Mähar, Raivo E. Tamm, Merle Jääger, Juss Haasma, Sandra Uusberg (Tallinna Linnateater), Birgit Õigemeel, Maarja Mitt, Artur Linnas, Tanel Jonas, Riho Kütsar, Tarmo Tagamets (Võru…
-
Vanemuise „Maetud laps”, autor Sam Shepard, tõlkija Jaak Rähesoo, lavastaja Mladen Kiselov, kunstnik ja valguskunstnik Airi Eras. Mängivad Aivar Tommingas, Külliki Saldre, Maarja Mitt, Margus Jaanovits, Martin Kõiv, Karol Kuntsel ja Raivo Adlas. Esietendus 30. IV Sadamateatris.
Kontekst. Kõik algab tekstist ja kontekstist, vähemalt teatris, vähemalt tavaliselt. Seepärast tahan kohe alguses kõik üles tunnistada. Sam Shepardi „Maetud laps”, karm perekonnalugu Kesk-Lääne farmis, on kirjutatud 1978. aastal ning pärjati kohe Pulitzeri…
-
2004. aastal esietendus Estonias Vaino Vahingu ja Katri Aaslav-Tepandi näitemäng „Teatriromanss“, kus peategelast Erna Villmerit kehastas Katariina Lauk. HARRI ROSPU
Juba eelmise aasta lõpus ilmus Katri Aaslav-Tepandi monograafia „Eesti näitlejanna Erna Villmer”, mis tuli nüüd 6. märtsil koos analüütilise ülevaatega Tallinna ülikoolis kultuurilooalase doktoritööna kaitsmisele. Nagu väidab autor teose eessõnas, on ta kandnud endas ideed kirjutada raamat Erna Villmerist 1991. aastast saadik. Nüüd on ta siis selle Karin Kase alustatud töö…
-
Meediakajastustes on Toikka lavastused ja kogu programmiline töö jäänud varju.
Rait Avestik & Co, Isiklik teater. VAT Teater 20. Toimetanud Riina Reinsalu. Kirjastus VAT Teater, 2007. 160 lk.
-
Andres Noormetsa lavastuse trumbiks osutusid üllatuslikud näitlejatööd.
“Kajakas” haakis kaasajaga ja ergutas fantaasiat. ENDLA TEATER
-
Vabandan, et alustan triviaalsusega! Minu postmodernistidest sõbrad on püüdnud mind küll veenda, et kaasaegses maailmas pole enam tsentrit ja perifeeriat, et massikommunikatsioon ja tehnika areng on sellise vastasseisu rohkem või vähem kustutanud, aga mis kasu on sellisest jutust teatrisõbral – teda ei aita ei massikommunikatsioon ega tehnika areng, vähemalt mitte oluliselt. Teatrietenduse nägemiseks tuleb igal juhul ennast ruumis ümber paigutada ning selleks on vaja ressursse, füüsilisi ja materiaalseid (Oooo, olge…
-
Mart Koldits on ennast “Hüppajatega” eesti teatritraditsioonist korraks lahti rebinud.
-
Lea Tormis käsitleb iga uut teatrinähtust ajalooliste teadmiste ja isikliku elu kogemuste taustal loodides.
-
Eesti dramaturgia seljatas lõunanaabrite festivalivaliku
-
Rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil toimub Tartu ülikooli ajaloomuuseumis Eesti Teatriuurijate Ühenduse ning TÜ teatriteaduse ja kirjandusteooria õppetooli korraldatud konverents “Teater sotsiaalsete ja kultuuriliste (stereo)tüüpide loojana”.
