-
Võin kinnitada, et kunst on muutunud. Viimasel ajal näeme galeriis pigem objekte kui kujutisi, pigem aineid kui tervikuid. Kunst ei püsi enam oma tavapärases tehnilises raamis: maal tuleb ruumi, skulptuur laotub põrandale, objektid nõjatuvad ja langevad, kunstigalerii täitub lõhna, valguse ja heliga, füüsilised materjalid kolivad 3D-ekraanidele. Iga töö kehtestab omaenda privaatkeele. Vaatajale võib tunduda see kogemus võrreldes sellega, mida ta on harjunud kunstiks pidama, niivõrd erinev, et pidepunkte polegi. Kuidas…
-
Mis juhtub kunstiharidusega, kui kultuuri ja haridust hakkab juhtima esimest korda valitsusse kuuluv Eesti Konservatiivne Rahvaerakond? Esialgu tundub paranoiline muretseda selle pärast, mis veel käes ei ole. Mõte negatiivne stsenaarium valmis kirjutada tundub ka konservatiividele sobiva tegevuskava kandikul kättetoomisena, kuigi, viimaste aastate sündmused on näidanud, et ükski tulevikuennustus ei ole küündinud reaalse absurdini. Seega, ei ole veel fakti, millele reageerida, aga vaadelgem võimalusi.
Kunstiharidus on eripärane valdkond, nii et uuel poliitikal…
-
Alustan põhjendusest, miks kunstiharidusest on vaja kirjutada. Uskuge, isegi paljud kunstiharidusega inimesed ei arva, et kunsti või kunstiharidust on tingimata tarvis. Enesemarginaliseerimine on levinud ja nakkav, kunstiharidus kannatab korraga nii kunsti kui ka hariduse madala enesehinnangu käes. Üldhariduskooli õppeainetes saavad kultuuri- ja sotsiaalained tuupi neilt, keda õigustab PISA testi piits – ja kunst sinna ei kuulu.
Seetõttu mõjub ergutavalt, kui ka teised erialad kunsti tunnustavad. Kõige tähtsam muudatus on mõistmine, et…
-
31. mail kaitses viis Eesti Kunstiakadeemia kunstipedagoogika osakonna magistranti oma magistritöö.
Kunstiakadeemia kunstipedagoogika osakonna õppekava on teinud viimase kahe aastaga läbi suured muutused, et kohanduda nii nüüdisaegse kasvatusteaduse põhimõtete kui ka kunstimaailmaga. Viimane aasta on toonud kaasa hulga muutusi nii õpetajakoolituses kui õpetajatöös: EKA kunstipedagoogika magistritaseme õppekava lõpeb sellest aastast ülikoolidevaheliselt kokku lepitud nõuetele vastavate kasvatusteaduslike töödega (varem oli võimalik ka loominguline projekt), mille teema on seotud õpetamise, õppimise või õpisisuga.…
-
IX „Manifesta” Genki endises Waterschei kaevanduses (Andre Dumontlaani 67-93) kuni 30. IX, kuraatorid Cuauhtémoc Medina, Dawn Ades ja Katerina Gregos.
Seekordse „Manifesta” üldpealkiri „Sügav modernsus” („The Deep of the Modern”) on sõnamänguline: ingliskeelse pealkirjaga peetakse korraga silmas modernsust nii nüüdisajana kui ka modernismi kultuuriepohhina, osutatakse mõlema aukartustäratavale ja haaramatule sügavusmõõtmele, kuid ka sellele, et sügavikus võivad peituda mõned ootamatud saladused, mille kuraator Cuauhtémoc Medina koos Dawn Adesi ja Katerina Gregose ning…
-
Eesti Pressifotograafide Liit jätkab ajakirjandusfotograafia arendamist ja tutvustamist konkursi, raamatu ning näitustega. Tänasest on Viru keskuse aatriumis väljas parimate pressifotode valik. Oma seisukohtadest räägivad EPFLi eestvedajad Erik Prozes ja Raul Mee Äripäevast, Birgit Püve Eesti Ekspressist ning Kristjan Lepp Ajakirjade Kirjastusest, küsitleb Anneli Porri.
*
Anneli Porri: Mis on pressifotograafia? Millist rolli mängivad EPFL ja aasta pressifoto võistlus ajakirjandusfoto mõiste ja tähenduse reguleerimisel?
Erik Prozes: Pressifotograafia on fotovahenditega tehtav ajakirjandus. Kui kirjutava ajakirjaniku…
-
Värske Wiiralti stipendiaadi Paul Kuimetiga vestleb Anneli Porri.
Läinud kolmapäeval avati Tallinna Kunstihoone galeriis Paul Kuimeti näitus, see on juba tema kolmas isikunäitus. Aga mitte ainult: esitleti ka noore kunstniku raamatut „In Vicinity” („Naabruses”), millele on eessõna kirjutanud Mari Laanemets, tänavune Ervin Pütsepa autasu laureaat, ning anti Paul Kuimetile üle Wiiralti stipendium. „Kuimeti puhul hindas stipendiumikomisjon kõrgelt tema professionaalset lähenemist, tööde ühtlaselt kõrget taset ja küpset analüütilist kunstnikupositsiooni”, on lugeda kultuuriministeeriumi…
-
Näitus „Ars 11” Helsingi Kiasmas kuni 27. XI, kuraatorid Pirkko Siitari, Arja Miller ja Jari-Pekka Vanhala.
Teistsuguse kultuuri representeerimine on keeruline: selle abil saab edendada ohutut kultuuridiplomaatiat ja rahvusvahelisi kontakte, ent ühtlasi oleme küsimuse ees, kuidas rääkida lääne kultuuriruumis respektiga teistsugusest, kaugemast või lähemast vähemuskultuurist, ilma alateadliku šovinismi ja stereotüüpideta, teisestamiseta. Otsides kultuurinähtustest eelkõige eksootikat, mitte ühisnimetajat, eristame ennast teistest küllaltki jäiga ja olemusliku piiriga.
Postkolonialistlikku teooriasse on tulnud Teine ja teisestamine…
-
4. märtsil tunnustasid Eesti Ajalehtede Liit ja Eesti Pressifotograafide Liit koostöös partneritega parimaid 2010. aasta pressifotosid. Ehkki preemiaid on välja antud 1997. aastast peale, püüab eelmisel aastal fotograafide ametiliiduna asutatud Eesti Pressifotograafide Liit oma valdkonda arendada ja tutvustada terviklikumalt: ilmub saatetekstidega konkursitöödel põhinev album ja toimuvad näitused mitme linna avalikes ruumides, Tallinna oma näiteks Viru keskuses, Tartu näitus Lõunakeskuses. EP FLi eesmärkide hulgas on ajakirjandusfoto möödapääsmatu olulisuse esiletoomine, pressifoto eetiliste…
-
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis ootas publikut viie päeva ja õhtu jooksul klubi-kontsertnäitus „TDK”, mida juhtis Neeme Külm koos kaaskunstnikega, ja live-programm „Kassett”, mille taga seisis Dom Skathanas koos kaaskorraldajatega. Pressiteade rõhutas kunstnike näitusele kutsumise eeldusena täielikku usaldust, esialgu plaanitud viie sooloprojekti asemel viis usaldus korraliku sidusa ekspositsioonini.
