-
„Tõsised laulud”: Kristjan Mõisnik (bass) ja Kadri-Ann Sumera (klaver) 30. IX Tallinna keskraamatukogu suures saalis.
-
Collegium Musicale sünnipäevakontsert, dirigent Endrik Üksvärav, solistid Lili Kirikal, Annely Leinberg jt 3. X Hopneri majas.
-
Eks olnud Estonia laulu- ja mänguselts teatri- ja kontserdimaja ehituse algataja ja saanud ka seltsi koor esimesel laulupeo võistulaulmisel esikoha. Seega oli kultuuritempli sajandi juubeli tähistamiseks igati paslik pakkuda ka laia valikut koorimuusikat Haydni ja Beethoveni suurteostest rahvusromantiliste koorilaulude ja uudisloominguni. Läbivaks ühenduslüliks oli Veljo Tormise looming kui meie rahvusliku ürgse eneseteadvuse ilming, koorilauluks kehastunud eestluse kvintessents.
-
Seekord 21. – 29. VIII väldanud Tallinna IX kammermuusikafestivali 11 kontserdist jõudsin kuulata kuut. Napilt üle poole ei võimalda just põhjapanevaid üldistusi, siiski võib vist öelda, et panustatud oli kõrge tasemega keelpillimängijate esitlemisele.
-
Kurt Weilli (1900–1950) ballet chanté (1933) on algupäraselt loodud kahele naispeaosatäitjale, kellest lauljanna esindab naise mõistuslikku, tantsijanna aga kehalist poolt.
Kurt Weilli „Seitse surmapattu”, lauludega ballett Bertolt Brechti tekstidele: Berliini Koomilise Ooperi algupärand. Lavastaja Barrie Kosky, koreograaf Otto Pichler, stsenaarium Bettina Auer. Tallinna Kammerorkester, klaverisolist Frank Schulte, dirigent Kristiina Poska. Osades Dagmar Manzel, Tim Klaski, Mate Gal, Bernhard Hansky, Stephan Boving. 16. VIII Birgitta festivalil.
-
Leelo Tungla ja Olav Ehala koguperemuusikal „Arabella”: dirigent Elmo Tiisvald, lavastaja Margus Kasterpalu, koreograaf Oleg Titov, kunstnik Rosita Raud. Osades Maria Soomets, Hannes Kaljujärv, Rain Simmul, Andero Ermel, Tanja Mihhailova, Priit Volmer jt ning Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester. Maailma esiettekanne 13. VIII Birgitta festivalil.
Lastel oli isegi lõbus läbi laussaju kloostri varemetesse paterdada. „Üleval on ka tormine meri!” arvas üks poiss plagisevate laepaneelide kohta. Aga tühine oli see tuul võrreldes sügismaruga, mis…
-
Dominy Clementsi muusikaline draama „Valgustatud pimedusejünger” („An Enlightened Disciple of Darkness”) esiettekanne: lavastaja Giuseppe Frigeni, muusikajuht Tõnu Kaljuste, NargenOpera koor, koormeister Sander Tamm, flöödioktett BlowUp!, osades Endrik Üksvärav, Maria Valdmaa, Kädy Plaas jt. 1. VIII Noblessneri valukojas
„See, mida Vene talupojast noormees meile esitles, tekitas minus määratut imestust. Pilk läbi selle lattidest karkassi veenis mind, et seisan optikakunsti väikese imetöö ees, mis ületas võimekuse poolest minu suurt hinnalist teleskoopi suuresti.”
Göttingeni…
-
„Kuulsad ooperiaariad. Staarid nädalalõpul Tallinnas” (Tallinn Star Weekend): José Carreras, Natalja Kovalova, Annely Peebo ja suur sümfooniaorkester, dirigent David Gimenéz 28. VI Tallinna lauluväljakul.
Giuseppe Verdi „Attila”: Thbilisi Ooperiteatri etendus Saaremaa ooperipäevadel, dirigent Gianluca Marciano, lavastajad David Sakvarelidze, Jean-Louis Grinda. Osades Paata Burtšuladze (Attila), Rostom Iašvili (Uldino), Irene Ratiani (Odabella), Sulkhan Gvelesiani (Ezio), Grigol Makharadze (Foresto). 25. VII Kuressaare lossi ooperimajas.
Maailmakuulsaid meeslauljaid sai tänavusel vabaõhuhooajal kuulda nii pealinnas kui Kuressaares.…
-
Nikolai Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja”. Muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, lavastaja Teet Kask, kunstnik Madis Nurms, valguskunstnik Margus Vaigur, koormeister Ramūnas Tilvikas. Kaunase Riikliku Muusikateatri koor ja orkester. 8. VI Endla teatris.
Vene klassikalise ooperi suurkuju Nikolai Rimski-Korsakovi viieteistkümnest ooperist on sünge ajaloolise sisuga „Tsaari mõrsja” (1898) Venemaal kahtlemata mängitavaim. Ka mujal maailmas on itaalia ooperile tüüpilise hullumisstseeni ning sünge lõpuga teost hakatud üha rohkem esitama. Eesti teatriloos on teada…
-
Ainult hääl, kohutavas üksinduses
Poulenci lühiooper „Inimhääl”: lavastaja Neeme Kuningas, muusikaline juht Ivo Sillamaa, Naine – Helen Lokuta, tõlge prantsuse keelest Kulno Süvalep. Esietendus 4. V Estonia kammersaalis.
Francis Poulenc on oma lüürilist tragöödiat Jean Cocteau’ libretole ühes oma kirjas nimetanud „kohutavaks ja ultratundeliseks teoseks”. Peaosas sooviti näha Maria Callast, kuid helilooja pidas diiva näitlejameisterlikkust ebapiisavaks ja kirjutas rolli silmas pidades Denise Duvali, kes oli laulnud Blanche’i Poulenci eelmises ooperis „Karmeliitide…
