-
Kunstnik Lemming Nageli ainsas ja kohe Betti Alveri nimelise debüüdiauhinna pälvinud luuleraamatus leidub niisugune „tatsipau“: „Võtke elult, mis võtta annab, ja pange tagasi.“
Sõber Lemmingut mälestades tulekski alustada sellest, mida ta siis tagasi pani. Et ta ise võttis elult, mis võtta annab, selles polnud kellelgi kahtlust. Paraku võttis just elu oma rängal kombel palju ka temalt endalt, küll isiklikult, küll üldiselt. Seetõttu oli ta väga uhke ja õnnelik, kui sai 2009. aastal oma isikupärase,…
-
Maakoore pehmenedes põrgu läheneb.
Hando Runnel, Maakoore pehmenemine. Kujundanud Mari Ainso, kaanel Mart Trummali foto. Ilmamaa, 2013. 132 lk.
-
Enn Soosaar, Nuripidine aastasada. Ajast isast ja teistest. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 229 lk.
Mälestuste lugemine on huvitav, vanema inimesena meeldib see mulle üha rohkem, aga – mida on neis arvustada? Jah, minagi tean seda Hageri maja, kirikut ja surnuaeda, millest kirjutab Enn. Need kõik olid mu kodupaiga lähedal. Aga ma mäletan ka seda, et erinevalt muust seltskonnast olid paljud usuinimesed, nagu ka mu mitmed sugulased, nõukogude ajal nagu elust välja lülitatud.…
-
Ajaloolaseks õppinud Andrei Hvostov pole päris ajaloolasena vist palju uurimusi kirjutanud. Ta läks tööle ajakirjandusse ja on äratanud tähelepanu, mõnikord mõnda ka ärritanud oma poliitiliste analüüsidega, aga igatahes on tegu huvitava isiksusega. Nüüd on ta kaldumas ajakirjanduse asemel hoopis kirjandusse. Äsja pärjati ta jutt Tuglase auhinnaga.
Vaidlusi põhjustas Hvostovi „Mõtteline Eesti”, aga selle kommenteerimiseks pole ma piisavalt kompetentne – on rohkem päris ajaloolaste asi.
-
Kriteeriumi suund on tähtis seetõttu, et ta näitab, et maailmas mõeldakse ka teistmoodi ja teistelt alustelt, kui oleme oma igapäeva postmodernistlikus kudrutamises harjunud.
Kriteerium. Valitud artikleid 2006–2007. Toimetaja Peeter Helme, Tallinn 2007. 191 lk.
-
-
1996. aastal ilmus K.-O. Veskimäe sulest mahukas raamat tsensuuri toimimisest ENSVs. Nüüd on tulnud järg “Kuidas valitseti ENSV-d”, mis põhineb EKP KK büroo istungite stenogrammide analüüsil. Tegu on väga hea ja vajaliku raamatuga, mida on tehtud kannatlikult ja suure tööga. Mul hakkavad juba hambad valutama, kui 1989. aastast saadik arutatakse, kas Päts ja Laidoner toimisid õigesti või kas Uluots polnud mitte sakslaste teenistuses. Mõned ajaloolased võivad seda teemat ilmselt veel…
-
1940. aastast alates on meil olnud suhteliselt ühtne korruptiivne moraalilagedus
Kohe-kohe on käes 16. oktoober, möödub 100 aastat 1905. aasta veresaunast Tallinnas Vene turul. Oleme ajakirjas Tuna juba kolmandat numbrit järjest neid aegu meenutanud ja käsitlenud ning järg on veel tulemas. Selle sündmuse algupärane mälestusmärk on paraku Rahumäe kalmistul ja seda asendab Adamsoni plagieeriv taunokangrolik “taksohääletaja”, mille kohta Jaan Kross kirjutas kunagi toreda paroodilise poeemi “Adamsoniaad”. Midagi ei muutunud toona ega…
-
Putin on sunnitud tõstma 9. mai profiili, aga Eesti poliitikud hämavad selle ümber.
Venemaa 9. mai võidupüha suurejooneline ja külalisrohke tähistamine on kergitanud Balti riikides ja mujalgi nii välis- kui ka sisepoliitilisi kirgi. Eestis on keskendutud peamiselt Teise maailmasõja eelse ja järgse ajaloolise tõe taastamise vajadusele ning sisepoliitilistele probleemidele. Siia on vähe lisada.
-
Eesti vajab pikaajalisi strateegiaid, mis tagaksid kodanikele kindluse tuleviku planeerimisel.
2004. oli liigaasta, Ateena olümpia-aasta, aga ka ajalooline aasta, mil Eesti Vabariik sai NATO ja Euroopa Liidu liikmeks. See kõik peaks andma alust valdavalt rahulolevateks aastalõpukommentaarideks.
