-
7. märtsil oli eesti muusika suurkuju helilooja Heino Elleri 125. sünniaastapäev. Meie muusikaloo nii oluline tähtpäev eeldas, et Elleri muusika ja isiksus saavad suurema tähelepanu osaliseks. On ju nii, et ümmargused tähtpäevad tõstavad olulised isiksused korrakski tähelepanu keskpunkti.
Eller ei ole ununenud, tema ümber toimub mõndagi, kas või sellised väärtuslikud algatused nagu CDsari Elleri klaveriloominguga (Sten Lassmann) või Tõnu Kaljuste plaanitav Elleri kolme sümfoonia esitus Nargeni festivalil. Ometi toimis seekord mingi…
-
Galakontsert ooperi- ja operetimuusikaga: solistid ja Vanemuise SO Paul Mäe juhatusel 3. II Vanemuise kontserdimajas.
Galakontsert Vanemuise kontserdimajas kujunes tavapärasest pidulikumaks, sest kontserdi eel anti üle Kaarel Saha auhind Vanemuise majade perenaisele Helje Kollomile ja teatri kauaaegsele kunstnikule Georg Sanderile. Samas tehti teatavaks, et Kassitoomele 29. juuliks kavandatud Vanemuise suvekontserdi suurtoetaja on soojusefirma Giga ja kohe allkirjastasid Vanemuise direktor Paavo Nõgene ja firmajuht Tiit Veeber ka sellesisulise lepingu. „Mikski arvatakse, et…
-
Homne päev on Eesti muusikakultuurile rõõmupäev, sest Tartumaal vastrenoveeritud ajaloolises Alatskivi lossis avatakse eesti muusika suurkuju helilooja Eduard Tubina (1905–1982) muuseum. See sünnib täpselt Tubina 106. sünnipäeval. Rudolf Tobiase, Mart Saare, Cyrillus Kreegi ja heliloojate Kappide muuseumi kõrval saab sellest viies meie muusikaklassikule pühendatud muuseum.
Nii kogu eesti muusika kui Tubina mälestuse jäädvustamise seisukohast väga olulise kultuuriobjekti avamine esinduslikus lossis on sümboolne ja mitmetähenduslik: Tubin sündis avatava muuseumi läheduses praeguse Kallaste…
-
„Contrabasso con amore”: Mati Lukk ja Siret Lust (kontrabass), Henry-David Varema (tšello) ja Nata-Ly Sakkos (klaver) 30. III Vanemuise kontserdimajas.
Veenmaks publikut, et kohmakaks instrumendiks peetav kontrabass võib olla sama võluv soolopill kui teisedki, on mitmed suured muusikud pühendanud oma elutöö. Keskne roll on siin olnud XIX sajandi itaallastel Giovanni Bottesinil ja Domenico Dragonettil. Mõlemad saavutasid kontrabassil ennekuulmatu virtuooslikkuse ja propageerisid seda instrumenti oma helitöödega. Eesti muusikutest jõudis kontrabassi maailma…
-
„Contrabasso con amore”: Mati Lukk ja Siret Lust (kontrabass), Henry-David Varema (tšello) ja Nata-Ly Sakkos (klaver) 30. III Vanemuise kontserdimajas.
Veenmaks publikut, et kohmakaks instrumendiks peetav kontrabass võib olla sama võluv soolopill kui teisedki, on mitmed suured muusikud pühendanud oma elutöö. Keskne roll on siin olnud XIX sajandi itaallastel Giovanni Bottesinil ja Domenico Dragonettil. Mõlemad saavutasid kontrabassil ennekuulmatu virtuooslikkuse ja propageerisid seda instrumenti oma helitöödega. Eesti muusikutest jõudis kontrabassi maailma…
-
2011. aasta on muusikailmas kuulutatud Ferenc Liszti aastaks. Sellega tähistatakse pianismis revolutsioonilise pöörde teinud ungari muusika suurkuju 200. sünniaastapäeva. Sel puhul on sobilik esile tuua tema seos Eestiga: Liszt külastas 1842. aasta kevadel Tartut, kus andis 9., 11. ja 12. aprillil (u. k järgi) kolm ülimenukat kontserti, kaks neist Tartu ülikooli aulas. Need esinemised oli suursündmus nii Tartu kui kogu regiooni kultuurielus.
-
René Eespere lastemuusikali „Metsluiged” kontsertettekanne: Otsa-nimelise Tallinna muusikakooli sümfooniaorkester ja ET V tütarlastekoor, lavastaja Loore Martma, dirigent Mihhail Gerts. 17. III Vanemuise kontserdimajas.
Taani muinasjutumeistri Hans Christian Anderseni kunstmuinasjutud on ammendamatu allikas nii lastele, noortele kui täiskasvanuile mõeldud lavateoste loomiseks. Eesti muusikaski on selliseid, üks uuemaid Olav Ehala muusikal „Lumekuninganna”. Märtsi keskel andis aga projektitrupp Eesti Kontserdi egiidi all viis etendust René Eespere lastemuusikaliga „Metsluiged” (esietendus 1997. aastal), mille libreto…
-
Tauno Aintsi „Mowgli”: muusikajuht ja dirigent Aivo Välja, koreograaflavastaja ja kostüümikunstnik Mare Tommingas, koreograaf Jenny MacNamara (Inglismaa), lavakujundus Vladimir Anšon, valguskujundus Margus Vaigur (Endla), videokujundus Ott Evestus. Esietendus 30. X Vanemuises.
Vanemuises esietendunud tantsulavastus „Mowgli” tõi elevust: anti ju selgelt teada, et Interneti-ajastu on jõudnud ka tantsuteatrisse. Igati päevakohase temaatikaga lavastus viib vaataja džunglikangelase Mowgli juhtimisel arvutidžunglisse, mis võimaldab piiramatut fantaasiat. Ons tänane argimaailm džungel, kuhu võib ekslema jäädagi, saamata…
-
Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum korraldab Tallinnas Viru Keskuses 11. – 13. XI 2011 klaverifestivali „Eesti klaver ja Euroopa”, mille üks osa on eesti klaverite näitus. Viimase korraldamiseks, aga ka tulevase klaverimuuseumi ekspositsiooni tugipunktide otsimiseks sai „Tallinn kultuuripealinn – 2011” lähetusel teoks suvine klaverireis Saksamaale. Üks selle eesmärke oli ka leida vastus küsimusele, kas ühe riigi klaveritoodangu valdava osa eksponeerimine on üldse võimalik ja vajalik.
-
Sven Kullerkupu „Wormsi pildid” 25. V Tartu Waldorfi gümnaasiumis.
Eestimaa linnadele, alevitele, küladele ja looduskaunitele kohtadele on pühendatud mitmeid helitöid. Enamasti on need laulud: Tallinnast, Tartust, Narvast, Viljandist või Pärnust, Karepast, Aegviidust, Pühajärvest või Emajõest, Saare- ja Muhumaast. Instrumentaalteoseid tuleb ette palju harvemini. Esimese hooga meenuvad Juhan Aaviku klaverisüit „Porkuni mälestused”, Harri Otsa klaveritsükkel „Suvised pildid Laulasmaalt”, Villem Reimani orkestrisüit „Vilsandi” ja Eugen Kapi klaverisüit „Tallinna pildid”. Viimane on ehk…
