-
Anders Åslund, Valdis Dombrovskis, How Latvia Came through the Financial Crises, Peterson Institute for International Economics, Washington, 2011. 140 lk.
Ilmunud on raamat Läti majandusest, mis peaks huvi pakkuma ka Eesti lugejatele. Autorid moodustavad teineteist toetava tandemi. USAs Petersoni Rahvusvahelise Majanduse Instituudis vanemteadurina töötav Åslund on tuntud Ida- ja Kesk-E uroopa majandusele keskendunud poliitikauurija, kes oli 1989. aastal Stockholmis asutatud Siirdemajanduse Instituudi (Stockholm Institute of Transition Economics) esimene direktor, nõustas 1990ndatel…
-
Sissetulekute kasvuga kaasas käiv suurem nõudlus heaoluteenuste järele on universaalne nähtus, millele erinevad kapitalismi tüübid pakuvad oma lahenduse.
Paarikümne aasta jooksul toimunu hindamisel on mitmeid võimalikke lähekohti. Võib võrrelda, mida kavandati ja mis välja tuli, milline oli areng teistes sarnase lähtepositsiooniga riikides. Võrdluse juures peaks arvestama, kas tulemus on vastavuses kellegi (eliidi) nägemusega soovitavast ja võimalikust või ühiskonnas üldisemalt levinud hoiakutega ses osas, kuidas on läinud võrreldes sellega, mida ette kujutati…
-
Tavaliselt lõpevad uurimused osaga, mida nimetatakse akadeemiliseks diskussiooniks ja kus tuuakse esile vaieldavad asjaolud. Selle uurimuse kokkuvõte mõjub aga poliitilise tekstina.
Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majanduskasvule. Lõppraport. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE , poliitikauuringute keskus Praxis, advokaadibüroo GLIMSTEDT , Tartu-Tallinn 2010.
Juriidilise isiku või suupärasemalt ettevõtte tulumaksustamise teemad on seotud kasumilt võetava maksu ulatuse ja viisiga. Riigi rahastamise seisukohalt on ettevõtete tulumaks üks mitmest tuluallikast. Majanduse toimimise seisukohalt …
-
Kasumi maksustamata kujul riigist väljaviimise võimalus kuulub ebakindla majanduskeskkonnaga riikides harrastatava liigse erikohtlemise hulka. Maksupoliitiline diskussioon võtab tavaliselt hoogu enne valimisi, saavutab oma apogee ja raugeb siis visinaks. Samas on Eesti maksupoliitiline peajoon olnud ligikaudu sama peaaegu kakskümmend aastat. See on mitmeski mõttes loomulik, kuna vaidlus on käinud üksikküsimuste üle nagu astmeline tulumaks. Üritan siinkohal siiski raamida maksupoliitika valikuid laiemalt.
-
Valida on majanduse stimuleerimise ja eelarvepoliitika karmistamise vahel
Juulikuu eelviimasel nädalal viis Financial Times oma veergudel läbi arutelu majanduskriisist väljumise teede üle. Sealjuures oli üks keskne küsimus, kas jätkata majanduse stimuleerimist eelarvekulutuste kaudu või oleks otstarbekas eelarvepoliitikat karmistada, tõstes makse ja vähendades kulutusi. Stimuleerimine aktiviseerib majandustegevust, aga selle hind on laenukoormuse edasine kasv, millega seostub kriitiline küsimus, millist laenukoormust on riigid üldse suutelised taluma. IMFi suvine raport viitab sellele, et…
-
Kasu erastati, kahjud langevad ühiskonna õlgadele, pankurid osutusid aga üsna tavalisteks surelikeks.
Raha- ja panganduskriisi ulatus ning valitsuste rahasüstid majandusse selle tagajärgede leevendamiseks on tekitanud õigustatud küsimuse, kas niisuguste probleemide vältimine on tulevikus võimalik ning milliseid uusi regulatsioone oleks vaja. Enne teema juurde asumist on aga kasulik meenutada mõningaid panganduse üldpõhimõtteid, et oleks jälgitav, millest regulatsioonide puhul jutt käib.
-
Kui pangad teavad, et riik ei saa endale lubada nende pankrotistumist, riskitakse rohkem. Sellega aga suureneb kriiside võimalus tulevikus.
Ulatuslik ja paljusid valdkondi haarav majanduskriis põhjustab kõrgendatud huvi selle vastu, miks niisugused asjad juhtuvad, kes on süüdi ja mida peaks tegema, et edaspidi kriise vältida. Olukorda võrreldakse ka olnud kriisidega. Tsüklilisus on kuulunud vältimatu kaasnähtusena turumajanduse juurde. Charles Kindleberger, kelle raamatu „Maaniad, paanikad ja krahhid. Finantskriiside ajalugu”1 lugejad paari aasta…
-
Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia otsustas 2009. aasta Rootsi Keskpanga Nobeli mälestusauhinna majandusteaduse alal anda kahele US A majandusteadlasele, Indiana ülikooli politoloogia professorile Elinor Ostromile ja Berkeley California ülikooli emeriitprofessorile Oliver E. Williamsonile. Nagu ikka selle auhinna puhul, tõi otsus kaasa mitmeid reaktsioone. Oliver Williamson on ülituntud ja oli kümmekond aastat tagasi mõnede hinnangute järgi kõige viidatum majandusteadlane. Tema puhul on selle auhinnaga seoses teemaks olnud juhtimisteaduslik taust, mida paljud inimesed…
-
Parim, mida majandusteadus saab teha, on empiiriliste regulaarsuste tuvastamine. Majanduskriisi alguse ja selle ennustamise kohta on sümboolse tähenduse omandanud lugu sellest, kuidas Tema Kõrgus Inglismaa Kuninganna Elizabeth II esitas eelmise aasta novembris Londoni majanduskooli külastades muu hulgas küsimuse, miks keegi ei näinud majanduskriisi ette. Küsimus tekitas enesestmõistetavusele vaatamata elevust. Sellele on püüdnud vastata ärilehtede kommentaatorid, aga ka Kuninglik Teaduste Akadeemia korraldas selle aasta juunis konverentsi, kus ärimehed, rahandustegelased, turgusid reguleerivate…
-
Krugmani panuse erilisust rõhutab ka see, et ta sai Nobeli preemia ainuisikuliselt.
Krugman puhkamas Prantsusmaal. netifoto
