-
VASTAB Mati Hint
Silvi Vare alustas sõnaperede teema uurimist teie uurimisgrupis juba 1998. aastal. Nüüd on kaks paksu sõnaraamatut valmis. Teadusmõtte realiseerimine võtab aega. Milline tee tuli seekord läbi käia?
Silvi Vare on eesti sõnaperesid südames kandnud 30 aastat, sõnaraamat on aga suurema projekti osa. Mõtte realiseerimine algas ajal, kui ta osales Tallinna pedagoogikaülikooli sihtfinantseeritavas projektis „Eesti keele loomulik grammatika” (1998–2002, projektijuht Mati Hint). Too sündis alternatiivina EKI „Eesti keele grammatikale” (II…
-
Rahvas on hääletanud „Eesti etümoloogiasõnaraamatu”, mille on koostanud ja toimetanud Iris Metsmägi, Meeli Sedrik ja Sven-Erik Soosaar, 2012. aasta keeleteoks. Kas Eesti Keele Instituudi sõnaraamatud figureerivad sageli müügiedetabelites või on selle sõnaraamatu edu ja kordustrükk erakordne nähtus?
Margit Langemets, EKI sõnaraamatute osakonna peatoimetaja: Kui 1999. aastal oleks sellist rahvalikku müügiedetabelit kokku pandud, siis arvatavasti oleks tolle esiotsas trooninud õigekeelsussõnaraamat ÕS 1999. Uuemast ajast, tõsi, on etümoloogiasõnaraamat ainuke, mis edetabelisse on pääsenud.…
-
Äsja võitis ERRi uudisteportaali kolesõnade paraadi eelmise aasta uudissõnana „validaator”. Tegelikult on kahejalgsed validaatorid (küll valideerijate nime all), kes teadusasutusi, kõrgkoole, muusikakollektiive jms haritud elu juurde kuuluvaid ettevõtmisi tegevuskõlblikuks on tunnistanud, Eestis ringi liikunud juba peaaegu inimpõlve jagu aega. Paistab, et inetused kõrgkultuuri sõnavallas ei häiri kedagi, eriti mitte kultuuriinimesi endid, kes on „valideerimise” sõna heal meelel ja ilmse uhkusega pruukinud – ei saa ju rääkida ometi lihtlabaselt teaduse või…
-
Kultuuriministeerium on kuulutanud 2013. aasta kultuuripärandi aastaks. Kus ilmneks pärand veel paremini kui mitte keeles, olgu kirja- või murdekeeles . . . .
JÜRI VIIKBERG, murdeuurija: Jah, nii nagu kogu kultuuripärandit tuleks võtta meie pikkade traditsioonidega kultuurielu talitleva osana, mitte üksnes klaasvitriinidesse sätitud eksponaatidena, nii ulatub ka kodu- ja raamatukeel meie tänapäevaellu välja, ilma et me neid otse kultuuripärandina teadlikult kohtleks. Seda, mis on loomulik, ei panda ju tähele. Küllap on viimase rahvaloenduse…
-
„Eesti keele arengukava 2011–2017” järgi on demokraatliku riigi üks tagatisi kirjakeele, eriti haldus- ja avaliku teabe keele ühtsus, üldarusaadavus, asja- ja ajakohasus. Üldkeelekorraldajate hulgas on Emakeele Seltsi keeletoimkonna, EKI keelekorraldusosakonna ja kõrgkoolide õppejõudude kõrval Tartu keelehooldekeskuse asjaks jäetud ennekõike haldus- ja ajakirjanduskeele edendamine. Keskus on nüüd viis aastat tegutsenud. Kui kaua sina selle eesotsas oled olnud? Kui öeldakse „keskus”, mõeldakse „Egle Pullerits”. Kas nii ongi, et keskus, see oled sina?…
-
VASTAB Sirje Mäearu, EKI vanemkeelekorraldaja, keelehooldekursuste korraldaja
Kas üldhariduskoolid ikka märkavad Eesti Keele Instituudi keelekorraldajatelt oma õpetajatele keelehooldeloenguid tellida? Kui kaua on see tasuta võimalus juba kasutada olnud?
Täiskasvanukoolituse raames on EKI emakeele (eesti keele) ja muude ainete õpetajaid koolitanud 2008. aastast. Meie põhiülesanne on korraldada emakeeleõpetajatele aastas kaks piirkondlikku koolituspäeva (üks Tallinnas ja teine Tartus). Seni on käsitletud kirjakeelenormi, ÕS 2006, keeletarvitajale raskeid kohti, lausestust ja sõnastust. Kuna tuleval aastal…
-
Kes on rahvas? Kas on rahvas kõrgkoolide õppeosakonna töötajad või juhtkond, kes rahvusvahelistumise sildi all Eesti kõrgkoolide õppekeeleks hiilivalt inglise keelt mahitavad? Või teadlased, kes ei pea tarvilikuks ka mitte eestikeelset teadustöö kokkuvõtet, ja õppejõud, kes uhkusega teatavad, et eestikeelset terminoloogiat polegi üldse vaja, sest asja saab loengul raskusteta selgitada inglise keeles? Või need süvakultuuri-loojad, kes oma teosed (enamasti) inglise keeles pealkirjastavad? Või ajakirjanikud, kes looja võib-olla ka alateadlikult (küllap…
-
Eesti keeles võib praegu täheldada hulgaliselt muutusi, mis meie keele struktuuri kõigutavad. Selleks, et neid ohjes hoida, on vaja ka kirjakeele normi. Millalgi tuleb muutuste süvenedes ka seda loomulikult muuta. Kuid milleks muutis Emakeele Seltsi keeletoimkond praegu ajaloosündmuste suure ja väikese algustähe ning kokku- ja lahkukirjutamise normi? Keele seisukohalt on tegemist puht vormilise kokkuleppega, pealegi kaasneb ju sellega hulk uustrükke ja uuesti läbitoimetamist tekstide puhul, kus norm kohustuslik. Võinuks ju…
-
VASTAVAD
Jane Kreek, EMTA õppeosakonna juhataja
Reet Välja, EMTA keelte lektoraadi juhataja
Millisel eesmärgil õpetatakse EMTAs välisüliõpilastele (teiskeelsetele) eesti keelt? Teatavasti on vähendatud eesti keele tundide arvu ja eesti keele õppimine tehtud kohustuslikuks.
Eesti keelt õpetatakse muusika- ja teatriakadeemias kahel eesmärgil. Esiteks riigikeelena venekeelse gümnaasiumi lõpetanuile, kes asuvad EMTA õppekava läbima eesti keeles. Vastavalt sisseastuja keeleoskusele on võimalik läbida kolm taset (1. ja 2. tase à 120 tundi aastas, kolmas tase 60 tundi…
-
Kas Eesti inimesel on mõtet rabada selle nimel, et hiinlased siin inglise keelt saaksid õppida?
Aili Künstler: Äsja oli Euroopa keeltepäev, heaks tooniks peetakse juhinduda Euroopa nõukogu eestvõtmisel loodud Euroopa keelemapis kirja pandud eesmärgist motiveerida õppijaid avardama ja mitmekesistama oma keel(t)eoskust igal tasemel. Võiks arvata, et ülikoolid on huvitatud välisüliõpilastele eesti keele õpetamisest: on ju tegu ühe Euroopa Liidu ametliku keelega. Välismaalaste eesti keele õppimise võimalusi on aga näiteks EMTAs sellest…
