-
-
Eile võttis keelefoorumil Eesti keelenõukogu kokku „Eesti keele arengukava 2011–2017” (EKAK) täitmisel kahe aastaga saavutatu. Eesti valitsuse nõustajad näevad ohtu ennekõike inglise keele pealetungis kõrgkoolis ja teaduses. Eestis hoo sisse saanud selge keele liikumine teeb ponnistusi, et seaduste tekstid oleksid igaühele mõistetavad. Riigiraadios ja -televisioonis, kunsti-, teatri-, kino- ja kontserdisaalides, aga ka „katlamajade” „kogukondades” aetakse seevastu valitsusele ülbust ette heites mitte sugugi vähem ülbelt üksjagu mingit ingliskeelset rahvusvahelist oma asja.
-
Projekt ELDIA – „European Language Diversity for All” ehk „Euroopa keeleline mitmekesisus kõigile” sai sel suvel läbi. Mille poolest oli see eriline?
Helena Sulkala, Oulu ülikooli soome keele professor, ELDIA projekti juhtkomitee liige: Uuriti Euroopa soome-ugri keelevähemusi ja nende keeli: põhjasaami ja kveeni keelt Norras, meäkeelt ja osalt ka rootsisoome keelt Rootsis, karjala ja eesti keelt Soomes, vepsa ja karjala keelt Venemaal, võrot ja setot Eestis, eesti keelt Saksamaal ning ungari…
-
Selge keele teemal avaldavad mõtteid Euroopa keeltepäeva puhuse konverentsi korraldajad.
-
Olete kirjutanud eesti keele kohta raamatu „Talupojakeelest riigikeeleni”. Kuhu edasi? Teatavasti soovib uuringute kohaselt Eestis nii osa lapsevanemaid kui lapsi esimesest klassist peale inglise keeles õppima hakata ja Eesti avalik ruum ja meedia on täis inglise keelt. Tsitaatsõnades pole asi, need tulevad ja lähevad, aga eesti kultuurieliidi üritused-näitused, kunsti-, heli- ja muud teosed, millele pannakse vaid ingliskeelne pealkiri (sageli on ka ettevõtmised ise korraldatud inglise keeles), mida isegi riigimeedias ei…
-
Nädala eest ilmus Eesti Keele Sihtasutuse kirjastusel Urvaste pastori Johannes Gutslaffi lõunaeestikeelne piiblitõlge. Mida see sisaldab ja kes või mis on selle ilmumise taga?
Kristiina Ross, emakeelse piibli tõlkeloo uurija: Raamatus „Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647–1657” avaldatakse omal ajal käsikirja jäänud esimese eestikeelse piiblitõlke mõlema testamendi algusosa: esimene Moosese raamat ja Matteuse evangeelium. Sealt leiab mõlema käsikirja faksiimile ja selle ümberkirjutuse, sõnaindeksi ja neli käsitlust. Raamatut oleme eesti keele instituudi piiblitõlke uurimise…
-
Vastab Sulev Valdmaa, Laurentsiuse Seltsi esimees
Miks kerkis soov püstitada Eduard Ahrensile ausammas just Laurentsiuse Seltsil ja just nüüd? Kas selleks on peale kalendaarsete ka muid põhjusi?
Kuusalu rahvas on Eduard Ahrensi tähtsusest ikka teadlik olnud. Tema juubelite aegu, kolmega ja ka kaheksaga lõppevatel aastatel, on senigi üht-teist tehtud. Nii on Ahrensi omaaegse elukoha Kuusalu vana pastoraadi seinal avatud mälestustahvel, viis aastat tagasi peeti tema tegevust ja tähtsust käsitlenud konverents. Ikka ja…
-
Ülevaateteosest „Stahli mantlipärijad. Eesti keele uurimise lugu” tõukunud vestlus selle autori Reet Kasikuga
Teie eestvõttel ja sulest ning Tartu Ülikooli Kirjastuse vahendusel ilmus aasta-paari eest eesti keeleteaduse kohta ülevaatlik teos „Stahli mantlipärijad. Eesti keele uurimise lugu”. Selles on kaks osa „Esimestest keelekirjeldustest iseseisva uurimiseni” ja „Eesti keeleteaduse valdkonnad 1944–2010”, mis on omakorda jaotatud kokku 22 alateemaks. Kõike siin jutuks võtta pole mõeldav, kuid kasutan juhust üles tõsta teemad, mis tunduvad nüüdki…
-
Vestlus Eesti keelenõukogu esimehe TÜ professori Birute Klaas-Langiga
Mõne aja eest rõõmustati keeleringkonnis keelenõukogu kasvava rolli üle. Ometi on ka keelerahva kogunemistel küsitud: mida õieti see kogu teeb ja keda nõustab?
Eesti keelenõukogu (EKN, http://ekn.hm.ee) praegune koosseis kinnitati valitsuses 2011. aastal ja sinna kuulub keeleteadlasi, ministeeriumide, ametite ja loomeliitude esindajaid, poliitikuid jt keelevaldkonna heast seisundist hoolivaid inimesi. Tegemist on seega laiapõhjalise koguga, kellele eesti keele hea seisund igati korda…
-
Uuest võõrsõnade leksikonist on juba tükk aega puudust tuntud. Eelmisel aastal ilmuski kirjastuse Valgus „Võõrsõnade leksikoni” 8., Eesti Keele Instituudi keelekorraldajate põhjalikult ümber töötatud trükk, autoritena märgitud Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet, Tiina Paet ja Tuuli Rehemaa, toimetajatena viimased kaks, Katrin Kuusik, Argo Mund, Kaspar Kolk (etümoloogia) ja Ülle Viks (morfoloogia). Mis peitub sõnade „põhjalikult ümber töötatud” taga?
TIINA PAET, „Võõrsõnade leksikoni” peatoimetaja: „Põhjalikult ümber töötatud” tähendab, et tegemist ei…
