Irene Käosaar: „Eriline sümpaatia kuulub omavalitsustele, kus liidetakse vene ja eesti õppekeelega koolid ning noored, olenemata emakeelest, õpivad koos.“
Aili Künstler: Mind on aastaid häirinud riigi ja riigikeele tasandi ja üksikisiku keeleliste võimaluste segiajamine. Eesti venekeelse nn vähemuse halvast keeleolukorrast rääkimine tänapäeva globaalses meediamaailmas tundub kohatu. On ju siinsamas kõrval eestikeelsete ehk Eestis riigikeelsete arvuga võrreldes tohutu kõnelejaskond vene riigikeelega Venemaa Föderatsioonis, kelle meediaväljundid on meie venekeelsetele kättesaadavad.…
Viimasel suurejoonelisel keeleteoliste premeerimisüritusel 18. III 2016 Jõhvi riigigümnaasiumis1 ütles haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, et keel on tähtsaim ja ühtlasi praktilisim kultuurinähtus – seda kasutavad kõik. Keeletegude tunnustamist pidas ta oluliseks ja, mööndes, et muu emakeelega inimeste raskused seoses eesti keelega on teada, manitses: „Keelega on tõsised probleemid eestlaste endi hulgas“. Ometi ei leia HTMi avalehelt tähtsate keeletegude ürituste ülekandelinke ega ulatuslikumat teavet pärjatute ja kandidaatide kohta – avaneb vaid hunnik ajaliselt järjestamata uudiseid,…
Kadri Vider: „Mis tahes inimkeele elujõud peitub ikkagi ainult tema kasutajates.“
Vastu peatset emakeelepäeva 14. märtsil tuleb möönda, et ühe miljoni kõnelejaga keele ellujäämiseks infotehnoloogilises maailmas on keeletehnoloogia ilmselt võtmetähtsusega küsimus.
Praegu tegutsetakse riikliku teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keele tehnoloogiline tugi (2006–2010)“ (EKKTT) jätkuprogrammi „Eesti keeletehnoloogia 2011–2017“ (EKT)1 raames. Pealkirja sõnastust on muudetud. Kas muutunud on ka sisu või rõhuasetus?
Kadri Vider, Eesti Keeleressursside Keskuse tegevjuht: Eks ikka. Mõlema programmi…
Alanud aasta on keelenõuandjatele eriline: 2016. aasta augustis saab eesti keele instituudi keelenõuanne viiekümneaastaseks. Juubeliaasta alustuseks on jaanuari alguses ilmunud juba vanemkeelekorraldaja Maire Raadiku „Õigekirjaspikker. Eesti keele põhireeglite kogumik“, samuti keeleteadlase Tiiu Erelti „Eesti ortograafia“ viies trükk. Ilmselt on sel aastal põhjust oodata selle sündmuse äramärkimist veel mitmel moel.
Mida eesti keele instituudi keelenõuandjad juubeliaastal teha plaanivad?
Maire Raadik: Tegelikult alustasime juba eelmise aasta augustis, kui keelenõuande 49. aastapäevaks ilmus kogumik „Keelenõuanne soovitab 5“. Keelekorraldajatena tahaksime 50.…
Aili Künstler: Kaitsesite 25. novembril Tartu ülikoolis ingliskeelse doktoritöö „Vene emakeelega õpilaste etniline identiteet Eestis haridusmuutuste tingimustes“, kus leiate, et 60% ulatuses eestikeelsele õppele üleminek ei ole takistanud Eestis elavate vene ema- või kodukeelega õpilastel säilitada 40% venekeelse õppe juures oma identiteeti. Uuringust ei selgu aga, kui paljudel juhtudel on vene kodukeele taga peidus vene, kui sageli hoopis muu(de) rahvus(t)e kultuuriline identiteet. On ju Eestisse õppima tulnud Venemaa soomeugrilaste siiajäämiselgi…
Aili Künstler: Kas Eesti riigis pole piinlik uusimmigrantidelt ja venekeelseteltki infoedastamisel eesti keelt nõuda, kui eestikeelsed ise oma teosed ja üritused (etendus-, kunsti- ja muusikateosed, juba ka eestikeelsed teatrilavastused ja kontserdiprogrammid jms) ingliskeelsena pealkirjastavad ja neid vaid võõrkeelsena kasutavad, olgu pealinnas või külakohas, ning avalikus ruumis neid nii ka reklaamivad? Ka avaõiguslikus meedias ja ajakirjanduses ei maksa hea tava ning need jäetakse tõlkimata (isegi „Aktuaalses kaameras“). Muu maailma levimuusika, aga ka…
Aili Künstler: Ikka kostab hääli (ka tagamõttega vähendada riigikeele oskuse nõudeid), et keeleoskus ei olegi nii oluline, sest võib vallata suurepäraselt keelt, kuid solidaarsusest riigi põhielanikkonnaga ei saa rääkida. Kui oluline on siiski integreerumisel riigikeele oskus ja mida ikkagi teha, et siin juba kaua aega elanud venekeelne elanikkond lõpuks ometi riigi tegemistest osa saaks ja võtaks? Uusimmigrantidel läheb ju eesti keele omandamine ja Eesti ühiskonda sulandumine enamasti üsna lühikese ajaga…
Aili Künstler: Kuulan alati huviga Kuku raadio saadet „Kirillitsas Eesti“. Näiteks 6. XI saates tegi aga nõutuks, kui saatejuhi Pavel Ivanovi arvates ei huvita suurt osa Tallinna venekeelseid lasnamäelasi üldse mitte miski ja sealsamas väljendati rõõmu selle üle, et järgmise aasta esimesest päevast saab u 8000 halli passi omanikku (ilmselt ka hulgaliselt lasnamäelasi) taotleda lihtsustatud korras Eesti kodakondsust. Ei tee ju Eesti pass ja kodakondsus kellestki siinses elus osalejat (seda saab teha kodanik…
Kuna teksti sisu ilmneb vaid keeleliste vahendite kaudu, on keel mis tahes erialal õppija või töötaja tööriist, (keele)toimetaja ülesanne peaks olema seda vaid teritada.
Eesti Keeletoimetajate Liit on algatanud keeletoimetaja kutsestandardi koostamise, muu hulgas selleks, et korrastada ülikoolidest tööturule siirduvate keeletoimetajaks õppinute tegevusvälja: on ju ülikoolide õppekava seisukohalt oluline määratleda, mida keeletoimetaja oskama peab ning missugused on tema tööülesanded. Keeletoimetaja kutseoskuste teemal arutlevad standardi koostamise töörühma…
Külli Habicht ja Helle Metslang on uurijatena laiendanud vahekeele mõiste individuaalselt tasandilt kollektiivsele ja kirjeldanud XVI–XVIII sajandi saksamõjulist eesti kirjakeelt kui omapärast vahekeelt.
Mis keelenähtus on vahekeel ja kas sel on pistmist eesti kirjakeele kujunemislooga?
Habicht ja Metslang: Vahekeeleks (ka õppijakeeleks) nimetatakse võõrkeeleõppes õpitava keele kuju, mille loovad keeleõppijad vaheastmena oma emakeele ja õpitava keele vahel. Vahekeele etapp on niisiis üks osa loomulikust keeleomandamise protsessist, mille käigus kujundab õppija õpitavast keelest süsteemse…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
