Toeta

Aili Künstler

  • Aaviku soovitused endiselt jõus
    Johannes Aaviku Selts korraldab 12. VIII (14–15.30) Paides arvamusfestivalil osalusdemokraatia-arutelu „Kuidas hallata ja vallata halduskeelt?“ koostöös TLÜ teaduskeelekeskuse ja EKIga ning oktoobris Tallinnas 25. tegevusaasta konverentsi.
    Pille-Riin Larm

    Aaviku soovitused endiselt jõus

    „Praegune ametlik keel vajab suurt puhastust ja parandust. Sadu keelendeid tuleb säält kõrvaldada ja asendada parematega.“1 Nii leiab oma koostatud raamatus „Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika“ Johannes Aavik aastal 1936.
    Segaduse peapõhjus oli 1930ndate Eestis küllap paljude keelekasutuses veel tugev murdetaust ja suhteliselt väheste koolitatute võõrkeelne kooliharidus. Tänapäeval nähakse seevastu vaeva murdekeele turgutamise-elustamise ja üleüldise võõr(inglis)keelestunud inforuumiga – igaüks on tõlkija (kahjuks koolitamata), niipea kui mobiiltelefon pihku antakse ja veebivõimalused avanevad.
    Tsiteeritud teos on…
    Aili Künstler
    6 minutit
  • Kes kellega käib ehk Kollokatsioonisõnaraamat
    Nagu sukk ja saabas! Seesugused püsi­ühendid ehk fraseologismid leiab hiljuti ilmunud Asta Õimu täiendatud „Fraseoloogia­sõnaraamatust“.
    Netifoto

    Kes kellega käib ehk Kollokatsioonisõnaraamat

     
    Eesti keeles on mitmesuguseid sõnaühendeid, mille kasutamiskorda ja konteksti on tark tunda nii emakeelsel kui ka keeleõppijal. Hiljuti ilmus Asta Õimu täiendatud „Fraseoloogia­sõnaraamat“, kuid Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute osakonnas on tegemisel ka esimene eesti keele kollokatsiooni­sõnaraamat (ilmub 2018), millest räägivad instituudi leksikograafid Jelena Kallas ja
    Margit Langemets.
    Künstler: Keel muutub, kõnekeel veel eriti kiiresti. Mis asi on aga püsiühend? Miks on vaja eraldi püsiühendite sõnaraamatut?
    Jelena Kallas: Jah, keel muutub, mõnikord ja mõnes valdkonnas väga kiiresti,…
    Aili Künstler
    4 minutit
  • Nimi, ka kohanimi, on võimu atribuut
    Marja Kallasmaa
    Maeve Leivo

    Nimi, ka kohanimi, on võimu atribuut

    Marja Kallasmaa: „Meid ümbritsevad eeskätt etümoloogiliselt läbipaistvad liitsõnalised kohanimed, kuigi nimeteaduses kaldutakse keskenduma haruldastele ja läbipaistmatutele.“

    Aili Künstler
    4 minutit
  • Kelle asi on Eesti riigis ikkagi isiku-, koha- või ärinimi?
    Tavapärane Tallinna tänavapilt: võõrkeelne ärinimi ning välismaalastele suunatud ingliskeelne reklaamtekst.
    Keeleinspektsioon

    Kelle asi on Eesti riigis ikkagi isiku-, koha- või ärinimi?

    Eesti keelenõukogu 7. X 2016 nimeseminari vestlusringi „Kui palju võib riik nimepanekut ohjata?“ jätkuks

    Aili Künstler
    10 minutit

  • Tilluke riigikeel globaalses maailmas

    Irene Käosaar: „Eriline sümpaatia kuulub omavalitsustele, kus liidetakse vene ja eesti õppekeelega koolid ning noored, olenemata emakeelest, õpivad koos.“

    Aili Künstler: Mind on aastaid häirinud riigi ja riigikeele tasandi ja üksikisiku keeleliste võimaluste segiajamine. Eesti venekeelse nn vähemuse halvast keeleolukorrast rääkimine tänapäeva globaalses meediamaailmas tundub kohatu. On ju siinsamas kõrval eestikeelsete ehk Eestis riigikeelsete arvuga võrreldes tohutu kõnelejaskond vene riigikeelega Venemaa Föderatsioonis, kelle meediaväljundid on meie venekeelsetele kättesaadavad.…
    Aili Künstler
    6 minutit

  • Kümme aastat keeletegu

    Viimasel suurejoonelisel keeleteoliste premeerimisüritusel 18. III 2016 Jõhvi riigigümnaasiumis1 ütles haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, et keel on tähtsaim ja ühtlasi praktilisim kultuurinähtus – seda kasutavad kõik. Keele­tegude tunnustamist pidas ta oluliseks ja, mööndes, et muu emakeelega inimeste raskused seoses eesti keelega on teada, manitses: „Keelega on tõsised probleemid eestlaste endi hulgas“. Ometi ei leia HTMi avalehelt tähtsate keeletegude ürituste ülekandelinke ega ulatuslikumat teavet pärjatute ja kandidaatide kohta – avaneb vaid hunnik ajaliselt järjestamata uudiseid,…
    Aili Künstler
    4 minutit

  • Euroopa keelte eluvõimalus digiilmas

    Kadri Vider: „Mis tahes inimkeele elujõud peitub ikkagi ainult tema kasutajates.“

    Vastu peatset emakeelepäeva 14. märtsil tuleb möönda, et ühe miljoni kõnelejaga keele ellujäämiseks infotehnoloogilises maailmas on keeletehnoloogia ilmselt võtmetähtsusega küsimus.
    Praegu tegutsetakse riikliku teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keele tehnoloogiline tugi (2006–2010)“ (EKKTT) jätkuprogrammi „Eesti keeletehnoloogia 2011–2017“ (EKT)1 raames. Pealkirja sõnastust on muudetud. Kas muutunud on ka sisu või rõhuasetus?
    Kadri Vider, Eesti Keeleressursside Keskuse tegevjuht: Eks ikka. Mõlema programmi…
    Aili Künstler
    5 minutit
  • Keelenõuandjate juubel ja spikker

    Keelenõuandjate juubel ja spikker

    Alanud aasta on keelenõuandjatele eriline: 2016. aasta augustis saab eesti keele instituudi keelenõuanne viiekümneaastaseks. Juubeliaasta alustuseks on jaanuari alguses ilmunud juba vanemkeelekorraldaja Maire Raadiku „Õigekirjaspikker. Eesti keele põhireeglite kogumik“, samuti keeleteadlase Tiiu Erelti „Eesti ortograafia“ viies trükk. Ilmselt on sel aastal põhjust oodata selle sündmuse äramärkimist veel mitmel moel.
    Mida eesti keele instituudi keelenõuandjad juubeliaastal teha plaanivad?
    Maire Raadik: Tegelikult alustasime juba eelmise aasta augustis, kui keelenõuande 49. aastapäevaks ilmus kogumik „Keelenõuanne soovitab 5“. Keelekorraldajatena tahaksime 50.…
    Aili Künstler
    4 minutit

  • Küsib/Vastab: Maie Soll, Müncheni Euroopa Kooli pedagoogiline nõustaja

    Aili Künstler: Kaitsesite 25. novembril Tartu ülikoolis ingliskeelse doktoritöö „Vene emakeelega õpilaste etniline identiteet Eestis haridusmuutuste tingimustes“, kus leiate, et 60% ulatuses eestikeelsele õppele üleminek ei ole takistanud Eestis elavate vene ema- või kodukeelega õpilastel säilitada 40% venekeelse õppe juures oma identiteeti. Uuringust ei selgu aga, kui paljudel juhtudel on vene kodukeele taga peidus vene, kui sageli hoopis muu(de) rahvus(t)e kultuuriline identiteet. On ju Eestisse õppima tulnud Venemaa soomeugrilaste siiajäämiselgi…
    Aili Künstler
    1 minut

  • Küsib/Vastab: Ilmar Tomusk, Keeleinspektsiooni peadirektor

    Aili Künstler: Kas Eesti riigis pole piinlik uusimmigrantidelt ja venekeelseteltki infoedastamisel eesti keelt nõuda, kui eestikeelsed ise oma teosed ja üritused (etendus-, kunsti- ja muusikateosed, juba ka eestikeelsed teatrilavastused ja kontserdiprogrammid jms) ingliskeelsena pealkirjastavad ja neid vaid võõrkeelsena kasutavad, olgu pealinnas või külakohas, ning avalikus ruumis neid nii ka reklaamivad? Ka avaõiguslikus meedias ja ajakirjanduses ei maksa hea tava ning need jäetakse tõlkimata (isegi „Aktuaalses kaameras“). Muu maailma levimuusika, aga ka…
    Aili Künstler
    2 minutit
Sirp