Toeta

Aili Künstler

  • Ehk on aeg emakeelepäev eesti keele päevaks ümber nimetada?

    Nii nagu pole võimalik arutleda kellegi õiguste, kohustuste ja võimaluste üle, kui ei tehta vahet, kas jutt käib põgenikest, migrantidest või pagulastest, ei saa seda teha, kui pole selge, mida silmas peetakse, kui räägitakse riigikeelest, kirjakeelest, emakeelest, põliskeelest või põlisest keelest. On muidki nimetusi. Liivlased, kelle väidetavalt viimane emakeele (s.o vanematelt õpitud keel) kõneleja Grizelda Kristiņ lahkus siit ilmast 2013. aastal, liiguvad jõudsalt oma keele õiguste taastamise suunas. Kuigi liivi…
    Aili Künstler
    3 minutit

  • Kumb on tähtsam, kas keel või inimene?

    Krista Kerge: „Õigekeelsusraskuste pärast ei tohi ühegi inimlapse ükski andelaad leidmata ja arendamata jääda.“

    Värske Wiedemanni auhinnaga pärjatu ehk Krista Kerge on alati ajaga sammu pidanud. Seetõttu pärin alustuseks temalt Eesti keele-elus kõige uuema leiduse, sõnaraamatunduse suursaavutuse ehk Sõnaveebi kohta, mida tutvustati EKIs 14. veebruaril, samal päeval, kui kuulutati välja meie väärikaima keeleauhinna saanu.
    On igati tervitatav, kui iga inimene saab otsisõna sisestamisel kätte kogu info, mis selle kohta…
    Aili Künstler
    4 minutit

  • Riigikeel 100 ehk Igaühe vabast keelevalikust jääb väheks

    Eesti keele aasta riikliku avaüritusena sai eile teoks konverents „Eesti riigikeele sajand“. HTMi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner – ja mitte üksi tema – on Eesti keelepoliitikast rääkides rõhutanud, et ennekõike on eesti keele elujõu allikas ikka inimene ise: „Suhtluskeele ja sõnade valik on igaühe enda teha ning näitab keelekasutaja suhtumist.“ Tõsi, kui aga omas kodus ja köögis eesti keelt tarvitame, avalikus ruumis ja asjaajamises, riigi ringhäälingus ja hariduses-teaduses inglise (või…
    Aili Künstler
    3 minutit
  • EKI suured teod – „ÕS 100“
    Koos Tiiu Ereltiga uue ÕSi koostanud Tiina Leemets, Maire Raadik ja Sirje Mäearu annavad ühtlasi päevast päeva ka keelenõu. „ÕS 2018“ toimetaja Maire Raadik: „Enne EMOsse minekut võiks perearsti juures ära käia ehk enne kui helistada keelenõuande telefonil, kust saab keelelist esmaabi, tasuks ÕS lahti teha – ÕS on täpselt nagu perearst.“        
    Johan Henrik Pajupuu

    EKI suured teod – „ÕS 100“

    Eesti põhiseaduse mõtte edasikandmisel on kahtlemata suur roll kirjakeele korraldamisel, et tagada eesti keele kasutamine kõikjal – vältimatult kõrghariduses ja teaduses. Esimene „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“ ilmus 1918. aastal ja oli vastses riigis kohe käepärast võtta (nüüd veebivariandis samuti). Vastu eesti keele aastaks kuulutatud 2019. aastat võtan „EV 100“ tähe all kulgenu keeleteadlaste panusest rääkides appi eesti kirjakeele algaegade keelemehe Jakob Hurda 1871. aastal ilmunud kirjatöö „Kas eesti keelele uusi sõno tarvis“.1…
    Aili Künstler
    10 minutit
  • Riigikeelne kool – kas Eestiski enesestmõistetavus?
    Põhja-Tallinna seni kakskeelse erakooli ehk Avatud Kooli vene keele tunnis on kasutusel Vepa-süsteem („Veel paremaks“), kokkulepitud neutraalsed märgid negatiivsele käitumisele osutamiseks. Õpetaja abi Alissa Norman ja õpetaja Irina Palm paluvad vaikust.
    Raivo Juurak

    Riigikeelne kool – kas Eestiski enesestmõistetavus?

    Keele ja rahvuse tuleviku määrab staatus: kui see on kõrge, ei soovi ka teised riigi põhirahvusest eristuda ning tahavad osata riigikeelt vabalt.

    Aili Künstler
    14 minutit

  • Keel on meie kõigi ühine looming

    Reet Kasik: „Haritlane on kirjakeele kandja, töötagu ta meedias, ametiasutuses, koolis, valitsuses või mujal rääkimist ja kirjutamist nõudvas ametis.“

    Reet Kasik on Tartu ülikooli kauaaegne õppejõud – ja väga hea, nagu võin omast kogemusest tema üliõpilasena kinnitada – ning õpetanud ka Oulu, Turu ja Helsingi ülikoolis. Uurijana on teda huvitanud jätkuvalt eesti keele sõnamoodustus. Selle viljana ilmus 2015. aastal ka „Eesti keele varamu“ sarja esimese raamatuna…
    Aili Künstler
    4 minutit

  • Pealelend – Sven-Erik Soosaar, EKI vanemleksikograaf

    Wikipediast ja väikerahvaste keelte arenguvõimalustest sellega seoses oled juba Sirbis kirjutanud.1 Kas Wikidata käivitumisel on nende tulevik, sh eesti keele oma, kindlustatud? Millised võimalused sellega avanevad?
    Wikidata andmebaasiga (ka Vikiandmed, www.wikidata.org) alustati sügisel 2012. Tegemist on paljukeelse andmekoguga, mille eesmärk oli alguses erikeelsete vikipeediate toetamine andmete uuendamisel. Näiteks ei ole enam vaja uuendada Eesti elanike arvu kõigis 247 keeleversioonis, kus on artikkel Eesti kohta, vaid piisab ainult uute andmete lisamisest Wikidatasse.…
    Aili Künstler
    2 minutit
  • Peaasi et selgus ei kannata
    Paistab, et inglise keele eeskujul üldsõnade suure tähega kirjutamist ei suuda takistada ei kooliharidus ega EKI keelekorraldajate õpetused (vt http://kn.eki.ee/?Q=j%C3%B5ulu): Häid jõulupühi! (suure tähega on üksnes lause esimene sõna, 1994 XI); sõnad jõulud, jõulupühad, jõuluvana, jõulupidu on väikese algustähega (1996 XII); õige on kirjutada jõuluallahindlus kokku (2002 XII); õige on kirjutada Lõuna-Eesti jõululaat (2004 IV); 23. XII nimetatakse jõulureedeks (väikese tähega), 24. XII on jõululaupäev (väike algustäht, 2005 IX); 25. XII on esimene jõulupüha, 26. XII on teine jõulupüha (väikeste algustähtedega), sõnad jõuluturg, jõulupuhkus, jõuluõhtu ja jõulutoidud on väikese tähega (2009 XII); sõna jõulukuu on väikese tähega (2011 XII).
    Allar Viivik/Harju Elu

    Peaasi et selgus ei kannata

    Keelekasutajal tuleb hinnata, millised muutused on keele väljendusvõimele kasuks, millised neutraalsed ja millised kahjuks, ja selle järgi tegutseda.

    Aili Künstler
    7 minutit

  • Mõeldagu filosoofina, räägitagu talupojana

    Kord, millega nõutakse selget väljendumist, on olemas, aga seda ei täideta.

    Eesti esimese selge keele konverentsi puhul kirjutasid selle korraldajad 2013. aastal Keele Infolehes: „Sellega soovime tõmmata seadusandjate, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tähelepanu eesti õigus- ja halduskeele olukorrale ning taotleda mõtteviisi muutust.“1 Täna peetakse teist, seekord selge sõnumi oma.2 Tundub, et halduskeel on paranemise teel, keeleinstituudi aastaid kestnud pingutuste kõrval ka tänu Tartu keelehooldekeskuse tööle ja mitmetele…
    Aili Künstler
    12 minutit
  • Aaviku soovitused endiselt jõus
    Johannes Aaviku Selts korraldab 12. VIII (14–15.30) Paides arvamusfestivalil osalusdemokraatia-arutelu „Kuidas hallata ja vallata halduskeelt?“ koostöös TLÜ teaduskeelekeskuse ja EKIga ning oktoobris Tallinnas 25. tegevusaasta konverentsi.
    Pille-Riin Larm

    Aaviku soovitused endiselt jõus

    „Praegune ametlik keel vajab suurt puhastust ja parandust. Sadu keelendeid tuleb säält kõrvaldada ja asendada parematega.“1 Nii leiab oma koostatud raamatus „Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika“ Johannes Aavik aastal 1936.
    Segaduse peapõhjus oli 1930ndate Eestis küllap paljude keelekasutuses veel tugev murdetaust ja suhteliselt väheste koolitatute võõrkeelne kooliharidus. Tänapäeval nähakse seevastu vaeva murdekeele turgutamise-elustamise ja üleüldise võõr(inglis)keelestunud inforuumiga – igaüks on tõlkija (kahjuks koolitamata), niipea kui mobiiltelefon pihku antakse ja veebivõimalused avanevad.
    Tsiteeritud teos on…
    Aili Künstler
    6 minutit
Sirp