Aili Künstler
-
Koos Tiiu Ereltiga uue ÕSi koostanud Tiina Leemets, Maire Raadik ja Sirje Mäearu annavad ühtlasi päevast päeva ka keelenõu. „ÕS 2018“ toimetaja Maire Raadik: „Enne EMOsse minekut võiks perearsti juures ära käia ehk enne kui helistada keelenõuande telefonil, kust saab keelelist esmaabi, tasuks ÕS lahti teha – ÕS on täpselt nagu perearst.“Johan Henrik PajupuuEKI suured teod – „ÕS 100“
Eesti põhiseaduse mõtte edasikandmisel on kahtlemata suur roll kirjakeele korraldamisel, et tagada eesti keele kasutamine kõikjal – vältimatult kõrghariduses ja teaduses. Esimene „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“ ilmus 1918. aastal ja oli vastses riigis kohe käepärast võtta (nüüd veebivariandis samuti). Vastu eesti keele aastaks kuulutatud 2019. aastat võtan „EV 100“ tähe all kulgenu keeleteadlaste panusest rääkides appi eesti kirjakeele algaegade keelemehe Jakob Hurda 1871. aastal ilmunud kirjatöö „Kas eesti keelele uusi sõno tarvis“.1…10 minutit -
Põhja-Tallinna seni kakskeelse erakooli ehk Avatud Kooli vene keele tunnis on kasutusel Vepa-süsteem („Veel paremaks“), kokkulepitud neutraalsed märgid negatiivsele käitumisele osutamiseks. Õpetaja abi Alissa Norman ja õpetaja Irina Palm paluvad vaikust.Raivo JuurakRiigikeelne kool – kas Eestiski enesestmõistetavus?
Keele ja rahvuse tuleviku määrab staatus: kui see on kõrge, ei soovi ka teised riigi põhirahvusest eristuda ning tahavad osata riigikeelt vabalt.
14 minutit -
Paistab, et inglise keele eeskujul üldsõnade suure tähega kirjutamist ei suuda takistada ei kooliharidus ega EKI keelekorraldajate õpetused (vt http://kn.eki.ee/?Q=j%C3%B5ulu): Häid jõulupühi! (suure tähega on üksnes lause esimene sõna, 1994 XI); sõnad jõulud, jõulupühad, jõuluvana, jõulupidu on väikese algustähega (1996 XII); õige on kirjutada jõuluallahindlus kokku (2002 XII); õige on kirjutada Lõuna-Eesti jõululaat (2004 IV); 23. XII nimetatakse jõulureedeks (väikese tähega), 24. XII on jõululaupäev (väike algustäht, 2005 IX); 25. XII on esimene jõulupüha, 26. XII on teine jõulupüha (väikeste algustähtedega), sõnad jõuluturg, jõulupuhkus, jõuluõhtu ja jõulutoidud on väikese tähega (2009 XII); sõna jõulukuu on väikese tähega (2011 XII).Allar Viivik/Harju EluPeaasi et selgus ei kannata
Keelekasutajal tuleb hinnata, millised muutused on keele väljendusvõimele kasuks, millised neutraalsed ja millised kahjuks, ja selle järgi tegutseda.
7 minutit -
Johannes Aaviku Selts korraldab 12. VIII (14–15.30) Paides arvamusfestivalil osalusdemokraatia-arutelu „Kuidas hallata ja vallata halduskeelt?“ koostöös TLÜ teaduskeelekeskuse ja EKIga ning oktoobris Tallinnas 25. tegevusaasta konverentsi.Pille-Riin LarmAaviku soovitused endiselt jõus
„Praegune ametlik keel vajab suurt puhastust ja parandust. Sadu keelendeid tuleb säält kõrvaldada ja asendada parematega.“1 Nii leiab oma koostatud raamatus „Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika“ Johannes Aavik aastal 1936.
Segaduse peapõhjus oli 1930ndate Eestis küllap paljude keelekasutuses veel tugev murdetaust ja suhteliselt väheste koolitatute võõrkeelne kooliharidus. Tänapäeval nähakse seevastu vaeva murdekeele turgutamise-elustamise ja üleüldise võõr(inglis)keelestunud inforuumiga – igaüks on tõlkija (kahjuks koolitamata), niipea kui mobiiltelefon pihku antakse ja veebivõimalused avanevad.
Tsiteeritud teos on…6 minutit -
Nagu sukk ja saabas! Seesugused püsiühendid ehk fraseologismid leiab hiljuti ilmunud Asta Õimu täiendatud „Fraseoloogiasõnaraamatust“.NetifotoKes kellega käib ehk Kollokatsioonisõnaraamat
Eesti keeles on mitmesuguseid sõnaühendeid, mille kasutamiskorda ja konteksti on tark tunda nii emakeelsel kui ka keeleõppijal. Hiljuti ilmus Asta Õimu täiendatud „Fraseoloogiasõnaraamat“, kuid Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute osakonnas on tegemisel ka esimene eesti keele kollokatsioonisõnaraamat (ilmub 2018), millest räägivad instituudi leksikograafid Jelena Kallas ja
Margit Langemets.
Künstler: Keel muutub, kõnekeel veel eriti kiiresti. Mis asi on aga püsiühend? Miks on vaja eraldi püsiühendite sõnaraamatut?
Jelena Kallas: Jah, keel muutub, mõnikord ja mõnes valdkonnas väga kiiresti,…4 minutit -
Marja KallasmaaMaeve LeivoNimi, ka kohanimi, on võimu atribuut
Marja Kallasmaa: „Meid ümbritsevad eeskätt etümoloogiliselt läbipaistvad liitsõnalised kohanimed, kuigi nimeteaduses kaldutakse keskenduma haruldastele ja läbipaistmatutele.“
4 minutit -
Tavapärane Tallinna tänavapilt: võõrkeelne ärinimi ning välismaalastele suunatud ingliskeelne reklaamtekst.KeeleinspektsioonKelle asi on Eesti riigis ikkagi isiku-, koha- või ärinimi?
Eesti keelenõukogu 7. X 2016 nimeseminari vestlusringi „Kui palju võib riik nimepanekut ohjata?“ jätkuks
10 minutit
