$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Aili Künstler
-
Sel aastal pälvis Wiedemanni keeleauhinna Jüri Viikberg.Annika LeppPärimusmuusika on õhus – ju siis murdekeelgi
Jüri Viikberg: „Eesti murded on grammatilise struktuuri ja sõnavara poolest eluterved, kuid elujõulisemad on need, mida räägitakse piltlikult öeldes kodus, koolis ja kirikus.“
5 minutit -
Keele arengukava, kaua tehtud kaunikene
Birute Klaas-Lang: „Arengukava fookus on selgelt eesti keelel, kuigi kõik keeled on rikkus indiviidi ja ka riigi tasandil.“
Keele arengukava, kaua tehtud kaunikene,1 ei paista ikka veel kõigile meelepärane olevat. 2012. aastal kirjutas Mati Hint: „Ma ei osanud ette näha ka seda, et minu keelekaotusevastased väljaastumised satuvad iseseisvas Eestis peagi põlu alla, sest hiilivalt saab poolametlikuks keelepoliitikaks eesti-inglise kakskeelsus. Kui Sirbi keeletoimetaja tegi mulle ettepaneku kirjutada vene nimede kirjutamise…5 minutit -
Pealelend – Kairi Janson, Eesti Keele Instituudi koordineerijaterminoloog
29. aprillil tegi Eesti terminitöö juhtkomitee otsuse toetada 2020. aastal 31 terminikomisjoni. Kui palju laekus taotlusi?
Terminikomisjonide toetamise konkursile laekuski 31 taotlust eri valdkondade terminikomisjonidelt. Niisiis toetati kõiki taotlejaid, kelle leiab veebilehelt terminoloogia.ee.
Kas kõik panustavad ka Ekilexi terminibaasi?
Kuigi enamik baase on Ekilexis, ei tööta päris kõik veel seal. Praegu ongi Ekilexi ülemineku aeg: keskkond avati kasutajatele alles mullu sügisel. Loodame aga, et Ekilexi ja selle väljundisse Terminiveebi, mis valmib mõne…2 minutit -
Laureaat – Keelt mõtestades uute avastusteni
Helle Metslang: „Grammatika võimust käib mu meelest nii mõnigi kord üle pragmaatika ehk see, kuidas keelevahendeid kasutuses tõlgendatakse.“
Helle Metslang sai Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna viljaka ja mitmekülgse pühendunud keeleteadlasena grammatika uurimisel, aga ka keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade harimise ning keelehuviliste innustamise eest. Auhinnale vaatamata on laureaadil palju töid alles pooleli.
Praegu tundub olevat su laiaulatuslikul uurimisväljal esikohal siiski tänapäeva keel. Muutuva keele päeva algatasite koos Ilona…7 minutit -
Käsu korras eesti keel
Keelde-käske pannakse pahaks – kellele need ikka meeldivad –, kuid iseenesest ei loksu riigis siiski miski paika. Kui paljud Eesti haritlased (sada aastat tagasi oli osa seesuguseist saksastunud, osa venestunud, osa tegi aga ülikooli eestikeelseks, kuigi eestikeelseid õppejõude polnud võtta) on praegu valmis varmalt valima enesekoloniseerimise ja keelevahetuse tee, siis tuleb neid ilmselt jõuga, see on käskude-keeldudega, takistada. Küsimus on, millistega ja kuidas.
Vähemalt osa rahvast soovib ses Eesti riigis ikkagi…2 minutit -
Miks me siin oleme?
Kaasamine ja arutamine on Eesti haridus- teadusministeeriumis au sees, kuid miskipärast on palju kära, aga vähe villa. Arutajad ja ettepanekute tegijad seisavad enesele ootamatult ikka ja jälle lõhkise küna ees: viimati leidsid kaasatud HTMi kodulehelt uue alushariduse õppekava. Nüüd on ministeerium välja pannud kahe töörühma tööd – ja oodatakse taas ettepanekuid. Olen minagi kohal olnud mitmel HTMi üritusel, kui mängulises ja veel mängulisemas vormis küll kleeppaberitele ja pappkastidesse ettepanekuid kogutakse…2 minutit -
Kakskeelse kooli kaudu kakskeelsesse riiki
Uus kooliaasta on alanud, aga koolikeele küsimus, üks riigi toimimise aluseid, ulbib endiselt sudus. Alles nädalapäevad tagasi Narvas peetud Toomas Sildami juhitud haridusdebati ülevaade ERRi uudisteportaalis algab küsimusega „Kas ja miks üldse peaks Eestis olema vaid eestikeelne kool?“.1
Sellise küsimusepüstituse puhul pole imestada, et keelepoliitika aluste ilmumine rahva ette aina venib ja venib. „Koosõppiva kooli“ eufemismi varjus (pole just õnnestunud termin – koos ei õpi mitte kool, vaid õpilased –, sisu…2 minutit -
Ehk on aeg emakeelepäev eesti keele päevaks ümber nimetada?
Nii nagu pole võimalik arutleda kellegi õiguste, kohustuste ja võimaluste üle, kui ei tehta vahet, kas jutt käib põgenikest, migrantidest või pagulastest, ei saa seda teha, kui pole selge, mida silmas peetakse, kui räägitakse riigikeelest, kirjakeelest, emakeelest, põliskeelest või põlisest keelest. On muidki nimetusi. Liivlased, kelle väidetavalt viimane emakeele (s.o vanematelt õpitud keel) kõneleja Grizelda Kristiņ lahkus siit ilmast 2013. aastal, liiguvad jõudsalt oma keele õiguste taastamise suunas. Kuigi liivi…3 minutit -
Kumb on tähtsam, kas keel või inimene?
Krista Kerge: „Õigekeelsusraskuste pärast ei tohi ühegi inimlapse ükski andelaad leidmata ja arendamata jääda.“
Värske Wiedemanni auhinnaga pärjatu ehk Krista Kerge on alati ajaga sammu pidanud. Seetõttu pärin alustuseks temalt Eesti keele-elus kõige uuema leiduse, sõnaraamatunduse suursaavutuse ehk Sõnaveebi kohta, mida tutvustati EKIs 14. veebruaril, samal päeval, kui kuulutati välja meie väärikaima keeleauhinna saanu.
On igati tervitatav, kui iga inimene saab otsisõna sisestamisel kätte kogu info, mis selle kohta…4 minutit -
Riigikeel 100 ehk Igaühe vabast keelevalikust jääb väheks
Eesti keele aasta riikliku avaüritusena sai eile teoks konverents „Eesti riigikeele sajand“. HTMi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner – ja mitte üksi tema – on Eesti keelepoliitikast rääkides rõhutanud, et ennekõike on eesti keele elujõu allikas ikka inimene ise: „Suhtluskeele ja sõnade valik on igaühe enda teha ning näitab keelekasutaja suhtumist.“ Tõsi, kui aga omas kodus ja köögis eesti keelt tarvitame, avalikus ruumis ja asjaajamises, riigi ringhäälingus ja hariduses-teaduses inglise (või…3 minutit
