Margit Langemets, Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja, „Eesti keele seletav sõnaraamat” on teise, täiendatud ning parandatud trükina ja kuue(kõva)köitelisena septembri algusest müügil. Milles on seisnenud täiendused ja parandused?
Võrreldes esimese trükiga on sõnaraamatut täiendatud umbes 4000 uue märksõnaga ning rohkete silmahakanud uute tähendustega. Oleme korrastanud ja ühtlustanud üldist esitust, seda nii sisuliselt kui ka eeldatavasti kasutajale hõlpsamini jälgitava kujunduse näol. Oleme parandanud näpu- ja trükivigu, mis 20 aasta jooksul tasahaaval…
Külli Habicht , eesti vana kirjakeele uurija Kas Uku Masing teeb „tobedale pastorile Heinrich Stahlile” liiga, kui väidab, et nii enne kui pärast teda on eesti keelt paremini osatud ja kirjutatud ning tema pole muud teinud kui rumalusi, või kuidas sellega on?
Uku Masingu eesti kirjakeele ajaloole pühendatud käsitlusi* lugedes võib tõesti tekkida küsimus, miks tema kui erudeeritud ja vanemat kirjasõna hinnata oskav mõtleja suhtub meie esimese grammatika ning mahukate kirikuraamatute…
Göteborgi eestlaste suhtumises ja tegevuslustis ei olevat märgata mingit vahet, olgu tegu pagulase või uustulnukaga. Mis asja seal siis eesti keeles aetakse – vist eesti, mitte väliseesti asja? Kuidas teie ise ennast määratlete?
VASTAB Janne Heinpalu, Göteborgi Eesti Organisatsioonide esinaine:
Eestlane on eestlane, olgu ta sündinud Eestis või kuskil mujal maailmas. Nii on ka eestlaskonnaga ja eestlusega Göteborgis. Kui tulin siia 12 aastat tagasi elama, võeti mind kohe omaks. Ei tehtud…
Millal saab valmis kogumik „Eestlased ja eesti keel välismaal”? Kuuldavasti tuleb see teistsugune kui senised rahvuskaaslaste eluolu käsitlevad ülevaated. Mida sealt leida võib?
Jüri Viikberg, kogumiku koostaja: Nagu kunagi Hemingway aegadel, on eestlasi jälle pea igas sadamas ja igal kontinendil. See ongi põhjus, et neist võõrsile veerenuist taas juttu teha ja lähemat aimu saada ning sestap on lõpetamisel kogumik „Eestlased ja eesti keel välismaal”. Jaanipäeval tõmbame joone alla, et mõni…
Keeleseaduse tegemist 20 aastat tagasi meenutab Elsa Pajumaa.
Nii mõnegi arvates muulastele surve avaldamiseks Eestis 1989. aastal vastu võetud keeleseaduse tegemise ajast on keeleolukord kardinaalselt muutunud. Eesti keele positsioone ähvardab endiselt rahvastevahelise suhtlemise keel, küll mitte seesama, millest toona juttu oli. Uut keeleseadust on endiselt vaja keele kaitseks võõraste, aga nüüd ka omade eest.
Volinik külastab riigikogu kultuurikomisjoni ja Tallinna ülikooli, kohtub rahvastikuministri Urve Palo ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasega ja peab kõne Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Eesti Koostöö Kogu korraldatud seminaril „Majanduskriis ja inimene”. Visiidi käigus räägitakse Euroopa Liidu mitmekeelsuse poliitikast, väikeste keelte ja vähemuskeelte võimalustest, terminoloogiatööst, tõlkijate koolitamisest ja tööst ning keeleõppest. Keelelise mitmekesisuse volinik on ametis 2007. aasta algusest, tema ülesandeks on ELi keelepoliitika suunamine ning komisjoni kirjaliku ja…
Kõigepealt isiklikku. Mitmes keeles saate enam-vähem vabalt suhelda ja mis on teile selle võimaluse andnud?
VEIKO SPOLĪTIS: Kui vastata Paul Ariste arusaama kohaselt, siis valdan kaht emakeelt, sest olen isa poolt lätlane ja ema on mul eestlanna, ja oskan nelja võõrkeelt. Põhjuseks kakskeelne kasvatus perekonnas ja soov õppida Euroopas keeli. Lapsepõlves sain Lätis ka omapärase kogemuse nõukogude kultuurist: meid oli hoovis kaheksa lätlast ja üks vene poiss, kuid omavahel rääkisime…
Kuna igal eestlasel tuleb praegu ilma naljata olla iga päev tõlkija – nii konverentsidel (sageli muide vabatahtlikult, sest tõlge on olemas), Eesti raadiot kuulates, Eesti televisiooni vaadates ja eesti ajalehti lugedes kui ka filmi-, kontserdi- ja muude plakatite ette sattudes jne, rääkimata arvuti kasutamisest ja vabatahtlikust netis surfamisest – ja keel, millest tõlkida tuleb, on enamasti inglise keel, siis millised on kõige elementaarsemad vead, mida kõige rohkem tehakse?
VASTAB Anne…
Juba 2007. aasta detsembri Keele Infolehes on kirjas, et „Eesti Õigustõlke Keskuse loodud ESTERMi andmebaas vajab hädasti täiendamist ja uuendamist”. Siiani on mulle jäänud mulje, et see terminibaas on puutunud nii Justiitsministeeriumisse kui EKI Eesti Terminoloogia Keskusesse ja selle täiendamine toiminud ebaregulaarselt. Ka selle aasta novembrilõpu Euroopa Liidu tõlkeüksuste institutsioonidevahelisel koosolekul leiti, et on väga vaja ühte pidevalt ajakohastatavat terminiandmebaasi. Kas jaanuarist 2009 on see ainult EKI ülesanne ja olukord…
Seminaril olid võrdselt tähelepanu all nii üld- kui ka oskuskeelekorraldus. Oskuskeel on küll valdkonnakesksem ning allutatud rangematele normidele, kuid põimub tihedalt üldkeelega. Kõneldi erialakeelest, selle probleemidest, ohtudest, võimalustest, allikatest. Üldkeeleküsimustest, sh nimekirjutusest ja keelenõuandest, rääkisid EKI vanemteadur Peeter Päll ja vanemkeelekorraldaja Sirje Mäearu. Terminoloogiat ja standardeid käsitlesid rahvusraamatukogu asjatundjad.
Seminari korraldasid kolmandat aastat koostöös Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Vt http://www.nlib.ee/64454
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
