-
Keeleauhinnad jagatud
Suuremad keeleauhinnad on omaniku leidnud. 24. veebruaril anti Wiedemanni keeleauhind Ain Kaalepile (esitaja Mati Hint) kui „emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile tipptasemel luule- ja proosaloomingu, kui silmapaistvale kultuuriisiksusele maailma kõrgkultuuri originaalteoste eesti keelde vahendamise ja kui kodanikule eesti keele, eestluse ja Eesti kaitsmise eest”. Laureaadi valimine oli keeruline: kandideerisid veel Reet Kasik (eesti ajakirjanduskeele uurimine, ajakirjanike õpetamine, keeleteaduse populariseerimine), Linnart Mäll (eesti kultuuri ja teaduskeele rikastamine), Raimo Raag (eesti keele…
-
Maima Grīnberga, Eesti ja Läti tõlkeauhinna esimene omanik, kas läti keelde tõlkijate hulgas on palju selliseid, kelle tööd pole põhjust toimetaja kätte anda ja piisab korrektorist?
Minu teada küll mitte. Ainuke headest tõlkijatest, kes vahel lubab oma tõlgete avaldamist n-ö tõlkija redaktsioonis, on meie kuulsaim inglise ja saksa väärtkirjanduse tõlkija Silvija Brice. Ning ka tema harva. Kõik teised tõlkijad – kes vähem, kes rohkem – vajavad toimetamist, mina nende hulgas. Pilk…
-
Ainiki Väljataga, Autorihüvitusfondi tegevjuht, ikka juhtub, et raamatu trükkiminekul tuleb jutuks kirjaniku-tõlkija-(keele)toimetaja panus. Kuidas vormistada raamatu kallal tegutsejad, kui panus pole olnud oma ülesannete kõrgusel ja mõni on pidanud teise töö ära tegema?
Toimetajal ei teki autori õigusi. Kui tegelikult on toimetaja see, kes tõlke eestikeelseks teeb, oleks õiglane temagi tõlkijaks märkida, kui tema tööülesanded kirjastuses ei näe ette teisiti. Sellest, miks kirjastused taluvad tõlkeid, mis (keele)toimetajal tuleb ümber teha,…
-
Anu Vane, OÜ Keeletoimetus juhataja, olete asutanud toimetamis- ja korrektuuriteenust osutava büroo. Kui kaua juba tegutsete ja kes on teie põhikliendid? Kas masu ajal tööd jätkub?
Me ei ole kaua tegutsenud, kõigest 2009. aasta kevadest. Masu saigi tegelikult põhjuseks, miks OÜ Keeletoimetus loodi. Kui üks meie põhitoimetajatest koondati ning teisel tekkis vajadus lisatöö ja -raha järele, tuli leida lahendus. Selleks sai oma ettevõte. Põhikliendiks on kirjastused, aga ka muud eri…
-
Tallinna ülikoolis koolitatakse referenttoimetajaks. Kui kaua sellist ametit on saanud juba õppida ja palju on lõpetanuid?
REILI ARGUS, TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi direktor, eesti keele dotsent: Referent-toimetaja bakalaureuse õppekava avati 2002. aastal ning selle õppekava lõpetanuid on praeguseks 56. Lisaks õpetatakse Tallinna ülikoolis alates 2004. aastast keeletoimetamist ka magistriastmel.
Mis sorti toimetamist õpetatakse?
Keeletoimetamise aluskursusel õpitakse korrektuurimärke, saadakse ülevaade toimetaja tööülesannetest, eri tüüpi tekstide toimetamise üldpõhimõtetest ja etappidest, selle kursuse…
-
Selle aasta teisel päeval määras Vikipeedia hulga tunnustusauhindu (ka rahalisi preemiaid) nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest. Sisuline külg on üks asi, kuid faktide kõrval on vägagi olulised ka sõnastus, terminoloogia ja kirjapilt. On ju Vikipeedia koht, kuhu iga arvutikasutaja paratamatult vaatab, kui midagi teada tahab. Kuivõrd arvestati tunnustamisel ka oskuskeele-pädevust? Kuidas annab tõsta Vikipeedia oskuskeelse teabe usaldusväärsust?
-
Siiri Lauk, Eesti Terminoloogia Ühingu juhatuse esimees
Sel esmaspäeval oli viimane päev konkureerida HTMi ja Eteri süstemaatiliselt oskussõnavara arendavate terminikomisjonide ja töörühmade toetusele. Kui palju oli kandideerijaid? Selgitage palun, kes võivad moodustada töörühma ja mismoodi käib selle igapäevatöö. Millal tuleb järgmine konkurss ja keda kandideerima ootate?
Toetusele kandideeris sel aastal 20 terminikomisjoni või väiksemat töörühma, osavõtjaid on aasta-aastalt rohkem ja konkurss üha pingelisem. Toetusteks on igal aastal määratud kindel summa,…
-
Uue keeleseaduse ettevalmistamise käigus on selgeks saanud, et kõigi ajakirjandustekstide puhul keelenormi järgimist oodata ei ole ei kohane ega võimalik. Ometi on keeles, sealhulgas meediakeeles – on ju seegi eesti ehk meie riigikeel – üsna palju asju, mille kirja- ja ka häälduspilt peaks vastama normile: isiku- ja kohanimed näiteks. Ka eesti keele õigekiri, mida õpetatakse koolis igaühele. Keeleinstituudis ollakse tolerantsed ja arvatakse: iga endast lugupidav väljaanne järgib ÕSi soovitusi ning…
-
Kaido Kama , Võro Selts VKKF juhatuse liige, keeleseadus pole ju keeleteaduslik dokument, vaid poliitiline. Kuidas siis „eesti keele erikujude” asjaga tulevikus edasi minna, kui selleks puudub seaduslik alus ja tugi?
Võru keele õigusliku seisundi üle ei vaielda sugugi esimest korda. 2004. aastal juhtis tollane kultuuriminister Urmas Paet valitsuskomisjoni, mille ülesandeks oli teha valitsusele ettepanekud „lõunaeesti keele õigusliku staatuse kindlaksmääramiseks”. Komisjon oma tööga üksmeelse lõpptulemuseni ei jõudnud, arvamused läksid põhimõtteliselt lahku…
-
JAAK VILLER, keeleseaduse töörühma juht, kui kaugel ollakse uue keeleseaduse tegemisega?
Keeleseaduse eelnõu on läbinud haridus- ja teadusministeeriumi kooskõlastusringi. Sealseid märkusi ja täiendusi arvestav eelnõu on esitatud enne teistele ministeeriumidele ja keskasutustele majavälisele kooskõlastusele saatmist ministrile läbivaatamiseks.
