-
Kokku on tulnud geoterminite töörühm. Kes sinna kuuluvad ja miks on kokku tuldud?
Üldistes sõnaraamatutes nagu ÕS 2006, VKS 2006 ja EKSS 2009 on suhteliselt palju ebatäpsusi geoloogia, geotehnika (ehitusgeoloogia) ja mäenduse terminite alal, rida olulisi termineid ka puudub. Töörühma kuuluvad nende kolme eriala ülikoolide ja asutuste esindajad. Ühtsete standardite väljatöötamist segavad erinevused terminites ühe objekti, maapõue osas.
-
Oled erialaterminoloogia korrastamisega rinda pistnud. Millistes küsimustes erialateadlastel ja keeleteadlastel kõige sagedamini lahkarvamusi ette tuleb?
Minu kogemus piirdub küll üksnes sõjanduse terminikomisjoni tööga, kuid seal oleme üldiselt suutnud lahkarvamusi vältida; ilmselt on vastastikune usaldus olnud suur. Üsna meelsasti lepitakse ka sellega, et erialapruuk võib erineda üldkeelsest ega kiputa üldkeelele kõike ette kirjutama.
-
Homme esitletakse Johannes Aaviku 130. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil Aaviku mõttepäeviku „Ideepe” esmatrükki (koostaja ja peatoimetaja Helgi Vihma, keele- ja tehniline toimetaja Aili Norberg). See on valminud MTÜ Johannes Aaviku Seltsi ja TEA Kirjastuse koostöös novembris 2010 elektrooniliselt ja raamatuna. Raamat on paks ja kallis. Kui palju maksab elektrooniline versioon?
Aili Norberg, Johannes Aaviku Seltsi juhatuse liige: Trükise elektrooniline versioon on ellu kutsutud just selleks, et võimaldada üldhuvitavale materjalile võimalikult…
-
Millised ersa-mokša ühingud Eestis tegutsevad ja millega tegeldakse?
Eestis tegutsevad juba 16 aastat Eesti-Mordva Kultuuriselts (www.nationalities.ee/mordva) ning ersa-mokša kultuuriühing Sjatko (www. lyra.ee). Seltside eesmärk on ersa ja mokša kultuuripärandi ja identiteedi säilitamine, sealhulgas ersa ja mokša keele püsimajäämisega seotud probleemide tutvustamine eestlastele ja teistele hõimurahvastele. Traditsiooniks on saanud ersa keele päeva, mokša kultuuripäevade ning hõimupäevade pidamine. Neil üritustel esinevad alati folkloorigrupid ja muud külalised Mordvast. Kokku on Eestis meid ligi 600,…
-
18. augustil valitsuses kõlbulikuks tunnistatud uue keeleseaduse eelnõu seletuskirjas (riigikantselei dokumendiregister, keeleseaduse eelnõu valitsuse 19. VIII istungile esitatud kujul) seisab, et sisulistest muudatustest on „olulisemad Eesti keelenõukogu nimetamine seaduse tasandil ja riigi keelealaste ülesannete määratlemine, sh Riigikogu kohustus analüüsida keelepoliitikat ja eesti keele arengut”. Oluline on teada: „Ametliku ja avaliku keelekasutuse eristamise vajadus on tihedalt seotud eesti kirjakeele normi järgimise kohustusega. Nii peab ametlik keelekasutus vastama kirjakeele normile, avaliku keelekasutuse…
-
Kui kaua olete emotsioonisõnavara juba uurinud ja kust selleks ärgitust saanud?
Ene Vainik: Poole oma instituudis töötatud kahekümnest aastast olen uurinud emotsioonide ja keele vastasmõju. Kui instituuti tulin, sain kohe ülesandeks eesti keeles tutvustada ja rakendada nn kognitiivset grammatikat – keeleteooriat, millega ei üritata nähtusi mitte üksnes kirjeldada, vaid ka seletada ja teha seda tunnetusest lähtuvalt (nt tajupsühholoogia). Toona puudus pildilt selline oluline tunnetuse tegur nagu emotsioonid. Sammukese lähemale viisid…
-
Uue eesti keele arengukava koostamine aastateks 2011–2017 on lõpusirgel. Mai lõpuni oli see avalikkusele arutamiseks välja pandud osalusveebi aadressil www.osale.ee. Eesti keele kommunikatsioonikõlblikkuse juures on suur osa selle arvutikohasusel ja e-kasutusel. Millist tuge pakub selles vallas uus arengukava?
Soovijad on kindlasti saanud kava projektiga tutvuda, põhjalikumalt on dokumendist põhjust kirjutada siis, kui sellel on peaministri ja riigisekretäri allkiri all. Selle valdkonna, mis haakub enamiku – kui mitte kõigi – uue…
-
19. mail avati Eesti Rahva Muuseumis Tiit Hennoste (Tartu ülikool), Kristel Rattuse, Tiit Sibula (Eesti Rahva Muuseum) ja Kristiina Rossi (Eesti Keele Instituut) koostatud ning 3+1 Arhitektide (sh Raul Kalvo), Marko Raadi ja Margus Tamme kujundatud näitus „Muuseum näitab keelt”, mis „toob külastaja ette eesti keele eripärad, tutvustab keele ülesehitust ja ajalugu ning pakub võimalusi keelega mängimiseks ja katsetamiseks. Keel tehakse nähtavaks, kuuldavaks ja katsutavaks”, on kirjas näitust tutvustavas pressiteates.
-
Vahur Laiapea film „Mustlase missioon” lõpeb Georg Vinogradovi pöördumisega, kus palutakse Eesti valitsusel ja rahval aidata romadel säilitada nende keel, kombed ja tavad. Mida tehakse praegu Eestis mustlaskeele heaks või selle uurimiseks?
Eesti mustlaskeelt praegu kahjuks ei uurita. See aga ei tähenda, et mustlastele ja nende keelele üldse tähelepanu ei pöörataks. Eestis tegutsevad mitmed mustlaste (romade) ühingud, mõne aasta eest toimus keeleinstituudi ruumides rahvusvaheline seminar „Eesti mustlased ja haridus”, mille…
-
Eelmise aasta keeleteo tegite koos Reene Lease ja Evi Vesikuga – Kihnu lastel on nüüd oma aabets. Kas Kihnu murde alleshoidmiseks piisab kodukanditegemistest ja haridus- ja teadusministeeriumi programmidest või peaks näiteks keeleseaduses siiski kirjas olema piirkonnakeele mõiste ja sellega seonduvad õigused?
Kihnu murde aktiivseid, igapäevaseid rääkijaid (nii Kihnus, Manijas, mandril kui mujal maailmas) võib minu arvates praegu olla 500–800 ümber. Kihnu kultuuril on läinud ses mõttes hästi, et pärast Teist…
