-
MTÜ U-Pööre ja MAFUN korraldasid koostöös 13. ja 14. oktoobril Tallinnas I rahvusvahelise soome-ugri kuvandikonverentsi. Pidasite ettekande „Soome-ugri liikumise kuvand – teooriast praktikani”. Miks sobib kuvandiks just soome-ugri liikumine kui selline?
Erinevalt sellistest mõistetest nagu „soomeugri identiteet” või „soome-ugri kultuur” on rahvusvaheline soome-ugri liikumine küllaltki selgelt piiritletud. Näiteks MAFUN i (SoomeUgri Rahvaste Noorteliit) näol on tegemist esindusliku ja laia kandepinnaga katusorganisatsiooniga, kus on esindatud enamik hõimurahvaid – eestlastest hantideni. Seega on olemas …
-
Kas Suurbritannias õppivatele üliõpilastele eesti keel üldse meelde tuleb, kui tegu on õppe- või teadustööga?
Olen siin kokku puutunud eestlastega, kelle emakeel on pikkadele võõrsil elatud aastatele vaatamata endiselt värske kõlaga ja ka grammatiliselt korrektne. Kuid niipea, kui jutt läheb nende õpingutele või tööle, küsib nii mõnigi, kas ta tohiks pigem inglise keelt kasutada. Mind hakkasid huvitama Eestist pärit tudengite hoiakud eesti keele kasutamise kohta ja nende pädevus eesti erialakeeles.…
-
Kõik TLÜ doktoriõppekavad on läbitavad inglise keeles, kuigi valdavalt on õppekavade ametlikuks keeleks siiski eesti keel.
Vastuolu Euroopa Liidu visioonis ametlikult soositud iga riigi keele eluõiguse ja mitmekeelsuses väärtuse nägemise ning üleüldise inglise keele pealetungi vahel on kuidagi liiga pealetükkivalt esil. Ka Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia kohaselt peab doktoriõpe liikuma ingliskeelsuse suunas. Doktorantidele kohase inglise keele õpetamise peale kulub vist üsnagi palju aega? Mida tehakse Tallinna ülikoolis selle nimel, et rahvusvahelistumine…
-
Vestlus Eesti Keele Kaitse Ühingu juhatuse esimehe Reet Vääriga
AILI KÜNSTLER: Kui Eesti Keele Kaitse Ühing 1999. aastal Tartus asutati, oli asutajarahval seljataga pikk ja teadlik võitlus Nõukogude Liidus enamuskeele ehk vene keelega. Ka 1995. aasta keeleseaduses kajastus vene keele seniste enesestmõistetavalt kasutanute teistele rööbastele suunamine. Nüüd oleme aga ikka seisus, kus näiteks ka Marek Tamm on ikka veel arvamusel, et gümnaasiumis eestikeelsele õppetööle üleminekuks riigi ettekirjutuste alusel on ikka veel…
-
Sõnause pidulikult lõpuürituselt lahkuvatel literaatidel oli kohe peas mõte, et sõnaloomine tuleb pidevalt päevakorras hoida, sest uusi sõnu läheb ingliskeelsete mõistete edasiandmiseks iga päev vaja. Võtta pole neid aga kuskilt. Algatasite Eesti Keele Instituudis sõnause jätkuks uute sõnade keskkonna loomise. Kui kaugel sellega ollakse?
Tõepoolest, uute sõnade foorumi loomise mõte sündis sõnause lõpuüritusel. Kui õigesti mäletan, siis käis selle idee Eesti Keele Instituudile välja Margus Konnula alias Contra. Haarasime ideest…
-
Kohtusime Eesti Peterburi peakonsulaadis Peterburi eestlaste keelepäeval eelmise aasta 18. detsembril. Kuidas teadsite keelepäevale tulla? Pole te ju mitte eestlaste järeltulija, vaid peterburilasest keelehuviline. Kus on teie enda juured?
Sergei Terešenkov: Loen regulaarselt Eesti Peterburi peakonsulaadi kodulehe uudiseid ja nii sain teada ka keelepäevast. Tõepoolest, mu esivanemate seas pole eestlasi, kuid mu suguvõsa lugu on siiski seotud Balti riikidega: isa liinis on tegu poolakatega, kes elasid veel 20. sajandi alguses…
-
Peterburi Riiklikus Ülikoolis alustas Eestist saadetud lektor tööd 2002. aasta sügissemestril. Kas Eesti riigi „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi 2005–2010” võimalused on olnud piisavad, et pakkuda keeleõppe kõrval kultuuri tervikkäsitlust? Milles viimane seisab ja kuidas lektoreid selleks koolitatakse?
Olen Peterburis töötanud alates 2009. aasta septembrist. Kuigi minu põhiülesandeks on just eesti keele seminaride läbiviimine, olen lugenud loenguid nii eesti kirjandusest eksiilis, eesti draamakirjandusest kui ka kirjanduse põhikursust rahvaluulest…
-
Kas uus keeleseadus annab sisuliselt võimaluse Narva ja Sillamäe eestlaste venestamiseks?
Sellist asjakäiku on kardetud. Küsimusest ei selgu kahjuks, kes nimelt sellist asjakäiku kartnud on, kuid selline küsimuseasetus on pehmelt öeldes asjatundmatu. Igaüks, kellel on olemas algteadmised põhiseadusest, Eesti haldusõigusest ja kes on kas või põgusaltki lugenud kehtivat keeleseadust ning tutvunud uue keeleseadusega, näeb kohe, et vene keele kasutamist reguleerivad paragrahvid (Narva ja Sillamäe puhul siis § 11, aga mitte…
-
. . . . sain teada, mõistsin ning õppisin nii mõndagi. Põhiline on minu arusaamist mööda see, et hakkasin kirjanikku mõistma, peale stiili tabama ka hingeseisundit, milles need või teised read kirja on pandud. Hakkasin teda armastama (on ju ütlemine, et armastada tähendab mõista). Arvan, et nüüd, kui mul on seljataga üksteist tema raamatu tõlget, on mul õigus nii öelda.
Küllap on ülearune hakata siinkohal esile tooma Ristikivi kui kirjaniku väärtusi – on ta…
-
Dokumentaalfilm „Et meeldiks kõigile” (Rühm Pluss Null, 2011, 87 min), režissöör ja stsenarist Kristina Norman, operaatorid Erik Norkroos, Arvo Vilu, Kullar Viimne, Madis Mihkelsoo, Ralf Siig ja Mart Arjukese, helioperaatorid Jüri Sooäär, Antti Mäss ja Meelis Salujärv, monteerijad Kristina Norman ja Erik Norkroos. Produtsent Erik Norkroos. Esilinastus kinos Sõprus 25. I.
Normani film on tema pronkssõduri-publitsistika järg, küllap seetõttu pole pühendatud filmis silpigi põhjustele, miks on riigil sellise sambakujulise enesekehtestusega…
