$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Aarne Ruben,

  • Kõige ilusam sõda

    Naised sõdisid „Roosiromaanis“ oma hea nime eest.

    Sõnapaar „ilus sõda“ sisaldab oksüümoroni, vastandlike tähenduspooltega retoorilist kujundit. See kõlab nagu „sõbralik tuli“ või „külm sõda“ ja on veel mõne keerulise tähendusväljaga metafoori moodi. On mehi, kes lemmivad relvade ilu, kuid suuremale osale meestest on relvad tarbeesemed, mida läheb vaja siis, kui vaenlane astub maale. Väike osa mehi jälestab relvi üldse, kaldudes patsifismi.
    Sõja ilusse ja hurma on võimalik muidugi kergesti eksida.…
    Aarne Ruben,
    4 minutit
  • Mida ütleb kirjandusklassika tänapäevale?
    Oskar Lutsu Teelele imponeeris klišeevaba mõtlemine. Kaader filmist „Suvi“. Teele – Riina Hein, Joosep Toots – Aare Laanemets.
    Oti Vasemaa / Filmiarhiivi kogu

    Mida ütleb kirjandusklassika tänapäevale?

    Kui noored inimesed teaksid klassikute finesse, jääks palju viinaklaase kummutamata ja palju kurje silmuseid sõlmimata.

    Aarne Ruben,
    5 minutit

  • Lillehaldjas Pöial-Liisist kivisse raiutud naistraktoristini

    Mõtteid Eesti 1960ndate ja 1970ndate kunstist ja naiskunstnikest

    1960ndad ja ka 1970ndate algus oli naljakas aeg laiade pükste, lühikeste seelikute ning naiivse usuga tulevikku ja kosmosesse – kunst kuulus rahvale. Seitsmekümnendad algasid tegelikult juba kuuekümnendatel, esimesed pääsukesed tulid isegi juba 1957. aastal, kui kunstnikud käisid Moskvas ülemaailmsel noorsoofestivalil ja said tuttavaks lääne kunstiga. See oli sovetiaegsele kunstile murranguline hetk.
    Praeguse võitjate põlvkonna esindajad olid siis veel tited. Sellest ajast on…
    Aarne Ruben,
    6 minutit

  • Lugu nõiasabatist Kuradi rütmidel

    Maagiat kohtame kõikjal enda ümber. Psüühikahäirete diagnostilisest ja statistilisest manuaalist (DSM) käib läbi väljend „maagiline mõtlemine”, mida üksnes teatud kontekstis käsitletakse mõnede vaimuhaiguste kõrvalise lisaproduktina. Tegelikult ei saa lähimate aastatuhandete maagilist mõtlemist mitte kuidagi „ära kustutada” – kui seda poleks, siis kannaksid inimesed numbreid ja mitte nimesid. Väike ebausk sobib iga indiviidiga: ikka soovib inimene õnnearve ja õnnemetalle. Kui koduperenaine astub hommikul voodist välja õige jalaga, siis ei unusta ta näiteks…
    Aarne Ruben,
    11 minutit

  • Neli „Tasuleekide” kangelast, kaks ajastut

    „Neljakümnendate aastate keskel jätkus piisavalt naiivsust arvata, et Eesti riik tuleb tagasi ka olemasolevatel tingimustel,” ütles ooperilavastaja ja Eesti muusikaakadeemia dotsent Arne Mikk mulle käesoleva artikli tarbeks. „Isegi Karotamm ja tema meeskond hellitasid naiivseid plaane, sellepärast seoti kaasaeg kangelasliku mineviku teemaga. Ajastu sümboliks oli Eugen Kapi „Tasuleekide” lõpukoor, milles sõnad „Me viljaväljad peavad saama vabaks. Ja vabad tuuled puhuma me randa”.” Nüüd on nendest sündmustest möödas 70 aastat ja elus…
    Aarne Ruben,
    4 minutit

  • Krusensterni lugu kui suurema loo sissejuhatus

    Palju tööd on tehtud arhiividokumentidega, mille krüptilised kirjaread jooksevad vaataja ees poolviltu ning äreva muusika saatel.
    Dokumentaalfilm „Spe fretus – lootusele tuginedes”. Käsikiri Erik Boltovski, Erki Tammiksaar, Heini Drui, Kaido Leesme, Jüri Karemäe. Režii Kaido Leesme, jutustaja Raivo Järvi, toimetaja Raivo Salmar, produtsent Jüri Karemäe. OÜ Maurum ja Krusensterni MTÜ , 70 min, esilinastus 22. XI Kiltsi lossis.
    Valminud on film Eestimaa suurmehest Adam Johann von Krusensternist (1770–1846). Võime Krusensterni täiesti enda…
    Aarne Ruben,
    4 minutit

  • Vaadata maailma kõrvalt

    Hulluse tagamaa maailma filmikunstis
    Hullusel on läbi ajaloo olnud mitmeid tahke, millest on maailma siginenud järeldusi ja geniaalseid avastusi. Vaevalt unustab keegi, kes on näinud Miloš Formani „Amadeuse” algusstseene või Mel Gibsoni „Kristuse kannatuste” Juuda hukkumise lugu, et meie kõrval on vähemad vennad, kes elavad omas maailmas, kuhu ligipääsemine on raskem kui soosaarele.
    Aarne Ruben,
    5 minutit

  • Klaus – üksik professionaalne amatöör

    Tartu luuletaja Hannes Varblane. scanpix
    Meie kaasajast leiab liiga vähe missioonitunde, hoole ja armastusega tehtud filme, mis ei taha olla, vaid on. Liigagi tihti tehakse mürtsu, et kõva mehe muljet jätta, vändatakse filme sõjarditest ja trummitagujatest, intrigeeritakse kõiksugu vaatenurkadega. Meie ajastu agressiivsest filmitööstusest kipuvad aga puudu olema tähendusrikkad isikute portreed. Mida mitmed tiimid ei taha või suuda, seda on Jaan-Jürgen Klaus saanud üsna üksipäini: ta on suutnud meie tarbeks lahti mõtestada…
    Aarne Ruben,
    3 minutit

  • Esimesel arestil on absurdi maitse

    Hetkeks tundub, nagu oleks romaani kirjutanud ja hiljem filminud keegi Ostap Bender.
    Hea peaga gümnasist ja nutikas tänavapätt Rass (Rasmus Kaljujärv) muutub esimeses arestis äkki käeraudadega kirjanikuks. KAADER FILMIST
    Aarne Ruben,
    5 minutit

  • Mustad silmad paadi ääre alt

    10. IX esilinastus dokumentaalfilm Kurkse väina surmaretkest, kus hukkus 14 Eesti kaitseväelast.
    Tõnis Lepiku dokumentaalfilmi „Surmaretk” tarvis lavastati 22 sõduri vetteminek. 2X KAADER FILMIST
    Aarne Ruben,
    3 minutit
Sirp