„Mis uudist?“ See ajakirjanduses muidu nii asjakohane küsimus riivab sümfooniakontsertide puhul delikaatset teemat. Sümfooniakontserdid on tavaliselt üsnagi ettearvatava ilmega ega tooda esileheuudiseid sageli – välja arvatud loomulikult siis, kui mängitakse näiteks Palmyra varemetes. Repertuaaril on ranged ajaraamid ja isegi kui vahepeal katsetatakse formaadis mõningaid uudsusi, seiskub pendel hooaja lõpus ikka turvalises keskpunktis.
Tallinnas sai maikuu jooksul kuulda viit sümfooniakontserti. Neist kolm-neli järgisid kõige tüüpilisemat formaati: midagi lühemat sissejuhatuseks (näiteks avamäng), seejärel…
Eesti muusika päevade vestlusring „Muusikaajakirjandus – kelle asi see on?“ 8. IV Mademoiselle’i kohvikus ning kontserdid „Eesti heliloojad Berliinis“, „Eliitkontsert“ ja „Kevad Tallinnas“ 8., 12. ja 15. IV Estonia kontserdisaalis.
„Roheline heli?“ – niisugust alapealkirja kandsid seekordsed Eesti muusika päevad. Küsimärk ei ole asjata. Mine võtta kinni, mida roheline heli või ökoloogiline lähenemisnurk õieti tähendab. Kes soovib, võib siin tajuda muret koduplaneedi homse pärast. Loodushoiu teema, olgu veidi kulunud, vaieldamatult kaunistab…
Trompetigala „Aavo Ots 65“ 13. III Estonia kontserdisaalis.
Trompetimängu a ja o – niiviisi võiks hiljuti Estonia kontserdisaalis kuuldud trompetimängijate galakontserti iseloomustada küll. Õigus on neil, kes tajuvad siin viidet ürituse eestvedajale, trompetikoolkonna rajajale ja dirigendile Aavo Otsale, kuid soovi korral võib seda mõista laiemaltki. Üle paari tunni kestnud kontsert andis põhjaliku sissevaate instrumendi hingeellu: näidati trompetit nii soolo- kui ka orkestripillina ja repertuaaris (Wagnerist Valgreni) ei jäetud ühtegi kivi ümber…
Estonia kontserdisaalis: 11. III esitasid Leedu Riiklik Sümfooniaorkester ja dirigent Martynas Staškus Čiurlionise sümfoonilise poeemi „Metsas“, Raveli klaverikontserdi vasakule käele (solist Vestards Šimkus) ja Stravinski „Kevadpühitsuse“ ning 12. III Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja dirigent Paavo Järvi Smetana „Minu kodumaa“.
Oletame, et mõni muusikahuviline viibib parasjagu Vilniuses, ütleme näiteks katedraali juures, ja silmitseb kõrgendikul rohelusse mähkunud Gediminase torni. Sealt suundub ta tõenäoliselt Gediminase prospektile, möödub riiklikust draamateatrist ja jõuab ärkamisaja tegelase Vincas Kudirka monumendini. Mööda…
Kontserdisari „Eliitkontserdid“ 16. II Estonia kontserdisaalis: Irina Zahharenkova (klaver), Mari-Liis Uibo (viiul) ja Andreas Lend (tšello) esitasid Beethoveni trio B-duur op. 97 „Ertshertsog“, Rahmaninovi „Eleegilise trio“ nr 1 g-moll ja Mendelssohni trio nr 1 d-moll op. 49.
Uue Tänava Orkester ja dirigent Kaspar Mänd 29. I Mustpeade majas, kavas Mozarti avamäng ooperile „Figaro pulm“, Beethoveni I sümfoonia ja Mendelssohni viiulikontsert (solist Linda-Anette Suss).
Ehkki klavertrio on piisavalt nõudlik ja seetõttu haruldane koosseis, sai ometi 16. veebruaril seda kuulda. Irina Zahharenkova,…
„MustonenFest“ 29. I – 6. II Tallinnas.
Aleksandr Raskatovi „Bütsantsi missa“ esiettekanne pidanuks olema İstanbulis, kuid tegelikult kõlas see tervikuna esmakordselt hoopis Tallinnas „MustonenFestil“. Selle kohta, miks nii välja kukkus, saaks hea viktoriiniküsimuse. Vastust pole raske aimata, kui mõelda Euroopas ja Lähis-Idas leegitsevatele tunnetele ja sellelegi, milline hiiglaslik jõud on segastel aegadel pealtnäha süütul sõnal. Algul kulges töö „Bütsantsi missaga“ enam-vähem üksteisemõistmise tähe all, siis aga asuti İstanbulis teksti luubiga uurima.…
Äsja ilmunud Eduard Oja soololaulude CD võib tulla uudisena, kuid võib ka mitte – olenevalt sellest, kuivõrd ollakse huvitatud Ojast ja omamaisest vokaalkunstist. Et alustada algusest, mingem tagasi 1982. aastasse, kui Eesti Raamat kirjastas noodikogumiku „Eduard Oja. Soololaulud“, koostajaks-redigeerijaks Vardo Rumessen ja noodigraafikuks Aadu Regi. Mõned laulud olid juba varem üsna hästi teada – neli tükki üllitati üksikväljaandena 1930ndatel ja veel mitu ringles käsikirjas –, teised tulid aga nagu välk selgest taevast: kaante vahel on ühtekokku 16…
Kui keegi väidab, et on jõulude eel juhtunud ilmsi kuulma-nägema müütilist ükssarvikut ja mitte vähem müütilist Frank Sinatrat, siis võib sellesse suhtuda kahte moodi. Ühed ütleksid, et mis see ikka nii väga ära ei ole – jõulud on imede aeg ja kõike võib juhtuda. Teised, skeptilisemalt meelestatud, kalduksid kahtlustama deliiriumi – seegi poleks uusaastapidustuste järel ennekuulmatu. Kunstitõde, nagu alati, hõljub kusagil reaalse ja kujuteldava vahel.
18. detsembril kuuldud ERSO ja dirigent…
Kõigile neile, kes kipuvad liialt mõtisklema tähenduse üle, on rootsi kirjandusklassik Hjalmar Söderberg pärandanud kainestavad read. Lühijutu „Tušijoonistus“ tegevuspaigaks on väike kõrvaltänava tubakakauplus, kus minajutustajast püsikundel tuleb mõttesse näidata leti taga seisjale täiesti suvalist, juhuslikult taskuraamatu vahel kaasas olnud pilti ja küsida nii muuseas selle kohta arvamust. Kuigi pildil ei olnud midagi erilist – taevas, maa ja teerada, ühesõnaga, harilik maastik –, tekitas see ootamatu ülesanne vaatajas tohutu kimbatuse: „Ta…
Eesti Kontserdi sari „Sibelius 150“ Estonia kontserdisaalis. 12. novembril mängisid Nils-Erik Sparf (viiul) ja Vanemuise sümfooniaorkester Paul Mäe juhatamisel Brahmsi „Kolm koraaliprelüüdi“ op. 122 (seadnud Paul Angerer), Alban Bergi viiulikontserdi ja Sibeliuse I sümfoonia. 25. novembril esitasid RAM ja dirigent Pasi Hyökki Sibeliuse, Palmgreni ja Rautavaara loomingut.
Tänavusel Sibeliuse aastal on külluseveski Sampo jahvatanud kontserdisaalis täistuuridel: seitsmele sümfooniale on ring peaaegu peale tehtud, viiulikontserti mängiti paar korda ja konti pole murdnud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.