18.01.2021

Riigi teaduspreemiate kandidaadid

Selgunud on riigi teaduspreemiate kandidaadid 2021. aastaks.

Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (elutööpreemia) on esitatud:

Jaan Aarik
Talis Bachmann
Irina Belobrovtseva
Mihkel Kaljurand
Rein Laaneots
Viive Rosenberg
Jaan Sootak
Toomas Andreas Sulling
Jüri Talvet
Ene-Margit Tiit
Asta Õim

Preemiale vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest on esitatud:

Arved Vain – Skeletilihase mehaanilise pinge transmissiooni nähtuse biomehaaniliste parameetrite määramise müomeetrilise tehnoloogia leiutamine ning seadmete arendamine.

Aastapreemiate kandidaadid kaheksas teadusvaldkonnas:

Täppisteadused

Arvi Freiberg (kollektiivi juht), Juha-Matti Linnanto ja Margus Rätsep – Klorofülli fotofüüsikat ja funktsionaalsust määravad vibroonsed vastastikmõjud;
Gert Hütsi, Martti Raidal ja Hardi Veermäe – Mustadest aukudest koosnev tumeaine;
Jaan Kalda – Juhumuutlikkus ja mastaabiinvariantsus looduses ja ühiskonnas;
Yury Orlovskiy, Alexander Vanetsev ja Ilmo Sildos – Nanoskaalas kuvamine, kuumutamine ja termomeetria biomeditsiinilisteks rakendusteks.

Keemia ja molekulaarbioloogia

Tuuli Käämbre – Metaboolse plastilisusega seotud mehhanismid vähirakkude mitokondrites;
Enn Lust ja Alar Jänes – Operando meetodite arendamine ja rakendamine poorsete Na-ioon patareide elektroodide ning muude poorsete materjalide ja ühikrakkude süvauuringuteks,
Kristiina Tambets, Siiri Rootsi, Lehti Saag, Anne-Mai Ilumäe ja Aivar Kriiska – Eesti alade elanikkonna kujunemisest kaasaegsete inimgenoomide ja vana DNA alusel soome-ugri kontekstis.

Tehnikateadused

Maarja Gossberg ja Jüri Krustok – Uute 2D ja 3D mitmikpooljuhtide optiline spektroskoopia;
Indrek Must – Looduskaaslejad pehmerobotid terviserakendustele;
Eduard Petlenkov, Juri Belikov ja Aleksei Tepljakov – Murrulistel tuletistel põhinevad meetodid juhtimisteoorias;
Jaan Raik – Usaldusväärsete ja turvaliste arvutisüsteemide projekteerimismeetodid ja arhitektuurid 2017-2020;
Dominique Unruh – Infoturve kvantarvutite ajastul.

Arstiteadus

Eero Vasar (kollektiivi juht), Mario Plaas, Mari-Anne Philips ja Liina Haring – Siirdeuuringud neuropsühhiaatrias: geneetiliselt muundatud katseloomadest skisofreeniaspektri häireteni inimestel;
Katrin Õunap – Uute haruldaste haiguste avastamine ja nende levimuse uurimine.

Geo- ja bioteadused

Aveliina Helm ja Tsipe Aavik – Maastikuskaalalised protsessid elurikkuse ja loodushüvede hoidmisel ning taastamisel;
Kaja Kasemets – Metalliliste nanoosakeste antimikroobsed omadused ja toksikoloogilised riskid;
Hannes Kollist ja Ebe Merilo – Taimed muutuvas kliimas: õhulõhed ja veekasutuse regulatsioon põua ja muutuva CO2 tingimustes;
Jonne Kotta – Mereelustik kliimamuutuste tõmbetuultes;
Urmas Raudsepp – Läänemere seisundi kompleksne analüüs kasutades Copernicus Mereteenuste suurandmeid.

Põllumajandusteadused

Kaarel Adamberg – Tervist toetava toidu arendus seedetrakti mikrobioomi põhjal;
Eve Veromann – Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses.

Sotsiaalteadused

Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm – Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine;
Merike Sisask – Vaimse tervise ja heaolu ning sellega seonduva riskikäitumise (eelkõige suitsiidikäitumise) sotsiaalsed mõjutegurid;
Karsten Staehr – Ülemaailmse finantskriisi makroökonoomika: taust, tagajärjed ja poliitikad;
Uku Vainik – Ülekaalu psühholoogia süstematiseerimine ja teooriate testimine.

Humanitaarteadused

Epp Annus – Sotskolonialismi filosoofilis-teoreetilise paradigma väljatöötamine, nõukogude ühiskondade ja kultuuride uuringud;
Siobhan Kattago – monograafia “Encountering the Past within the Present: Modern Experiences of Time”;
Timo Maran – monograafia “Mimicry and Meaning: Structure and Semiotics of Biological Mimicry”; lühimonograafia “Ecosemiotics. The Study of Signs in Changing Ecologies”;
Kersti Markus – monograafia “Visual Culture and Politics in the Baltic Sea Region, 1100-1250”;
Marek Tamm – uurimistööd keskaja uuringute ja ajalooteooria valdkonnas;
Andreas Ventsel – Poliitikasemiootika ja infomõjutustegevuste semiootiline analüüs.

Riigi teaduspreemiate komisjon ootas ettepanekuid 16. detsembriks 2020. Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.

Vaatamisi: 954