Tuleva aasta veedan suursündmust tähistades. Kaelast ära saab 20 aasta eest üleilmse finantskriisi eelõhtul suvekodu soetamiseks võetud laen. Tehingu asjaolud ei olnud kerged. Kinnisvarahinnad kasvasid lapsi loodusele lähemale tuua sooviva noore pere silme all aastaga kaks korda. Ent 30% oli samas vahemikus tõusnud ka erasektoris töötava pereliikme palk. Majandusnäitajad traavisid ja lendasid. „Just sellises kriisis tahaksingi elada,“ kilkas riiki juhtinud kommunist Ansip ning hädine keskpank intressidega laenuhullust ei pidurdanud. „Välisinvesteeringuid“ – olgu need kui tahes röövellikud ja destabiliseerivad – ei saanud ju ometi ära pahandada.
Aasta pärast kõik pöördus. Kinnisvarahinnad kukkusid buumieelsele tasemele nii nagu ka palgad, kui tööd oli. Ainus, mis varakapitalismi Ameerika mägedelt täies hiilguses pihku jäi, oli laen. Ei ole imekspandav, et kui mõni reformitöll jälle majandusest vahutab, heliseb mul kõrvus Lemmy Kilmisteri „I Don’t Believe a Word“. Mõistan autoreid, nagu Cahal Moran, kelle arvates majandusmõtte instrumentalistlik-tehnokraatlik vaateväli on liiga kitsas ja ühiskondlik mõju põhjendamatult suur. Matemaatiline gümnastika on asendanud mure, kuidas ökonokraatide arusaamad meie elu mõjutavad.
Moran toob ökonomistidele eeskujuks meteoroloogid, kes keeruka andmerägastiku põhjal erapooletut, lihtinimesele mõistetavat ja teda toetavat teavitustööd teevad. Kuid erinevalt ökonokraatiast ei kuulu meteoroloogid uue aja oratores’e seisusse, kes lähikümnenditel mitmekümnekordistunud miljardäride rikkust õigustama peab. Seda oludes, kus prekariaadi töö intensiivsus on hullem kui kunagi orjadel ning kosmoses uitavate bezoste palgalised pissivad kupjahirmus pudelisse.
Uute pappide tüvimantraks on saanud majanduse tervis, ähkimine à la Dominic Raab: „Haridus ja tervishoid – muidugi soovime neid. Aga kui tahame, et majandus oleks tugev, on need lapsikud soovid.“ Majanduse tervist tuleb (inimmaterjali säästmata ja ilma et looduse piiridesse mahtutaks) lõpmatult turgutada. Majanduse tervise nimel higistavate oraatorite lärm on paradoksaalselt kõva just Eestis, kus IMFi tänavuste aruannete kohaselt on maksukoormus ettevõtete- ja rikastesõbralikult väike ning kaudsete maksude, sh käibemaks, suure osakaalu tõttu näotult vaesemate õlul. IMF ei kuuluta midagi seni teadmatut. Dr. rer. oec. Magnus Piirits on ammu osutanud, et võrreldes Euroopaga on Eesti maksutuludes märgatavalt väiksem osakaal kapitali- ja varamaksudel, ettevõtte tulumaksul, maksudel dividendi- ja üüritulult jms. Eestis maksustatakse kapitali ELi keskmisest kolm ja enam korda vähem. Tulu voolab sageli Eestist välja.
Essexi ülikooli dr Alari Paulus küsis juba aastate eest: „Kas ettevõtlustuluga seotud maksude tagasihoidlik osatähtsus jätaks ruumi selle koormuse tõstmiseks? Millega selgitada meie omandimaksude absoluutselt madalaimat osatähtsust Euroopas juba pikemat aega? Mille poolest on inimeste rahaline ja mitterahaline vara „eraviisilisem“ kui nende sissetulek või tarbimine?“ Erik Moora (EPL 12. IX) aga harrastab ikka pinkeritele, roslingitele, ridleydele jt neoliberalismi puudlitele omast uusoptimistlikku üldise heaolu ja võrdsuse teemalist silmamoondust ning viljeleb Gini koefitsiendi najal arvugümnastikat, „unustades“, et meie ürgne maksuvabastus äriühingute kasumitele on tekitanud eraisikute tulude nihke ärisektori tasandile ja miinimumpalgaga miljonärid. Ja see ei kajastu Gini arvestuses.
Värskes teoses „Miks vaesume?“ vihjab Cahal Moran, et kapitalismi ei hoia ülal mitte efektiivne tööjaotus, nagu arvas Adam Smith, vaid kogukonnas tagatud toidust ja peavarjust võõrandamisega saadud kontroll inimmaterjali üle. See, kui agaralt Moora jt majandusteenistused edastavad meie üksteisest kloonitud paremerakondade kära miinimumpalga kaotamise, tulumaksuvaba miinimumi kahandamise ning võõrtööjõu palga- jm kvootide vähendamise kohta, s.t vannutavad meid orjama pisut enam kui 500 euro eest kuus, kinnitab Morani kahtlusi. Eestlane aga roomab ja müüb venna kupjale või kolonistile maha ikka keskmisest entusiastlikumalt nagu „rahvuskommunistid“, kellest eespoolgi juttu, ammu hästi ette näidanud on.
