Estonian Percussion Group ehk Eesti Löökpillikvartett tegutseb 2020. aastast. Meediat sirvides sain aimu, et selle debüütkontserdil 2021. aastal haigutas saalis tühjus – erilist reklaami polnud tehtud. Pean tunnistama, et ka sel korral ei jõudnud selle kontserdi reklaam minuni, kui mitte arvestada ajalehe toimetaja eesmärgipärast pöördumist. Kohapeal selgus, et kontserdi sihtgruppi oli kõnetatud telesaate vahendusel, ning saal oli publikust tulvil. Raske oli leida sobivat vaba kohta (tõsi, Estonia kontserdisaali rõdu oli publikule suletud ja löökpillid olid toodud publikuga samale tasapinnale lava ette).
Eesti Löökpillikvartett on endale seadnud sihiks rikastada löölpillirepertuaari ning teoseid on tellitud mitmetelt eesti heliloojatelt: Pärt Uusberg, Alisson Kruusmaa, Robert Jürjendal, Kristjan Randalu, Siim Aimla, Riho Esko Maimets, Madli Marje Gildemann ja Evelin Seppar.
Hea tunnetusega üles ehitatud kava keskmes oli valdavalt eesti heliloojate eri põlvkondade looming: kõlas austusavaldus juubilar Arvo Pärdile, meisterliku Erkki-Sven Tüüri rikkaliku loomepärandi ehe näide ja esiettekandena teos noorema põlvkonna esindajalt Liisa Hõbepaplilt (snd 1994), ehkki ta on juba küllaltki viljakas helilooja, kel on sellest aastast ette näidata kammerooper „Põrmuline“ (esiettekanne Eesti muusika päevade raames 10. V 2025 Viimsi Artiumis, lavastaja Eva Koldits, laval lauljad Nicholas Tamagna, Salomėja Petronytė ja Ryan Adams ning ansambel U:).
Teise liinina oli kontsert üles ehitatud meloodiapilli lisamisele. Kontserdi jooksul tõdes ansambli üks asutajaliikmeid Novikov, et lisainstrumendi kaasamine löökpillikvarteti kõlapaletti oli ansambliliikmetel ammu meeles mõlkunud. Kvartetiga tegi sel kontserdil kaasa meisterlik, virtuoosne ja erakordne muusik, Enescu- ja Brahmsi-nimelise konkursi võitja, kuninganna Elisabethi muusikakonkursil III koha pälvinud tšellist Marcel Johannes Kits, kes osales ka kava koostamisel, kuivõrd tema soovitusel kõlas Tan Duni omanäoline ja ulatuslik oopus „Elegy: Snow in June“ ehk „Eleegia. Juunikuu lumi“ (1991).
Kontsert andis väärtusliku platvormi Liisa Hõbepapli esiettekandele tulnud teosele, mis on kirjutatud Eesti Löökpillikvartetile ja Marcel Johannes Kitsele. Kavalehest võis lugeda, et uudisteos „Round Around“ on üles ehitatud pöörlemise kujundile. „Pöörlemises on midagi väga loomulikku. Ühiskonnal on oma ringid, loodusel omad. Inimesel elukaare jooksul omad. Viimasel ajal on sageli tunne – siin me oleme juba olnud.“ Hõbepappel kasutab teoses mitmesuguseid heliobjekte, mis tema sõnul „tõstatab küsimuse meediumist ja sõnumist. Nii nagu kommunikatsiooniteoreetik Marshall McLuhan kuuekümnendatel kirjutas meedium ongi sõnum.“ Hõbepappel kutsub selles teoses keskenduma mitte tähendustele, mida objektid võivad kanda, vaid helidele endile. Veel kirjutas helilooja pärast esiettekannet: „tšellist Marcel Johannes Kitsele kirjutatud tšellopartii tugines topeltflažolettidel. Ma käisin suvel ühe teise looga [„Waters Within“ – autor] Norras tšellist Anssi Karttuneni [ja ka Kaija Saariaho] loodud suvekoolis „Creative Dialogue“ [seekord juhendas seal ka Helena Tulve]. Tolles suvekoolis sain selle Anssi tabeli, mida me siis Marceliga koos avastasime selle nüüdse loo käigus.“
Uue teose partituuri avalehele on inglise keeles lisatud katkend laste ringmängust: „Ring around the rosie, / A pocket full of posies. / Ashes, Ashes! / All stand still!“ („Rõngas roosi ümber / Tasku täis lilli / Tuhk, tuhk / Kõik seisku paigal!“) Veel on partituuris juhised: „See teos on üles ehitatud erinevate kausside/purkide/sõelte keerlemisele, nende sees on klaaskerad või pärlid. Helimaailm sõltub õrnusest ja kontrollist [—] Marimbad peaksid moodustama tšello ümber tumeda halo, mis ümbritseb selle heli. Keerutamise kujundil on teoses mitu tähendust. Mõnikord on see mehaaniline nagu pidevalt pöörlev masin. Teinekord loomulik ja paratamatu nagu looduses leiduvad tsüklid.“
Teose instrumentaarium on väga mitmekesine. Klaaskausside kasutamisest löökpillide arsenalis on eesti muusikaloos kujunenud juba kena traditsioon ja neid leiame nii Tatjana Kozlova-Johannese kui ka Helena Tulve loomingust. Hõbepappel on partituuri kirjutanud plekk-kausid, purgid, kellad, basstrummi ja tuulekellad ning rohelisena olid nad laval muude esemete kõrval silmatorkavad ja eristuvad nagu ka esmalt puutumatuna laual lebavad kaks pöördvalimistelefoni, (õhunuppudega) akordion, särisev taldrik, muffinivorm, munalõikur, torukujulised kellad, basstrumm, pill, mis teeb ššš, munalõikur, sõelpott, kuid ka marimbad. Tämbripalett avaldub delikaatselt ja võrdlemisi vaoshoitud dünaamilisel skaalal, andes ruumi eri detailide avanemisele ja kuulatamise võimalusele. Löökpillide loodud ruumis areneb tšellopartii, mis pole solistlikus positsioonis, vaid sulandub üldisse kõlapilti.
Marcel Johannes Kits andis teose esiettekande õnnestumisse veenva panuse, jättes sügava jälje nii solistliku käsitluse kui ka musikaalsusega ning tema viimase aja tegevus annab tunnistust haardest: ta valdab klassikalist tšellorepertuaari solistlikust, kammermuusika ja orkestrandi vaatest ning osaleb ka uute teoste loomisloos, andes nende helikeelele võimaluse avalduda. Ta annab uutele teostele hääle, hinnalise võtme teoste mõistmiseks. Siinkohal tasub meenutada tema meisterlikus nägemuses esiettekandele toodud Lauri Jõelehe tšellokontserti, kus solisti võrdväärse partnerina käsitses löökpille delikaatselt ja täpselt Heigo Rosin (esiettekanne Eesti muusika päevadel 3. V 2025 ERRi 1. stuudios; Marcel Johannes Kits, Tallinna Kammerorkester, dirigent Valle-Rasmus Roots).
Veenva jõulise dramaturgilise kaarega esitati Marcel Johannes Kitse soleerimisel Tan Duni „Eleegia. Juunikuu lumi“ (1991). Helilooja on selles väljendanud „hinge sügavat laulu ja inimvaimu igatsusi“. Teos on kavalehe andmetel sündinud reaktsioonina Taevase Rahu väljaku veristele sündmustele ning tugineb XIII sajandi Hiina näitekirjaniku Guan Hanqingi draamale „Ebaõiglus Dou E vastu“, tuntud ka kui „Kesksuvine lumi“. See jutustab loo ülekohtuselt hukatud noorest naisest, kelle viimaste soovide kohaselt veri ei lange maapinnale, vaid tõuseb taeva poole, juunis sajab lund ning järgneb kolmeaastane põud. Tšello kujutab teoses süütut neiut ja löökpillid timukaid, teos on üles ehitatud vabade variatsioonidena.
Kui Hõbepapli teoses andsid tooni poeetilised, loomulikud ja loodusest pärinevad neutraalsed toonid, siis märksa äkilisem oli kontserdi lõppfaas, kus toodi ettekandele Erkki-Sven Tüüri „Motus II“, 1998. aastal Cabaza löökpillikvarteti tellimusel sündinud oopus. Efektses virtuoosses palavikulisest rütmimustrist kantud helitöös rakendus kontserdi dünaamika teine äärmus – fff. Näis, et selle teose emotsionaalse ja muusikalise plaaniga saavutasid ansambli liikmed kõige parema kontakti.
Kontsert algas Arvo Pärdi 1977. aastal loodud teosega, millest on teinud õnnestunud seade Vambola Krigul, üks n-ö eelmise põlvkonna löökpilliansambli PaukenfEst eestvedajaid. Krigul on siiani äärmiselt aktiivne uue muusika interpreet ja ansambel U: liige. Ta on arranžeerinud Pärdi „Fratres’e“ neljale löökpillimängijale, seade tõi PaukenfEst Ensemble esiettekandele 9. V 2006 Katariina kirikus. Seekord õnnestus üldises plaanis muusikaline tõlgendus ja vormiline ülesehitus, aga imeliseks plaadivõtteks seda esitust pidada ei saa, sest häirima jäid mõned ebakorrapärased konarlikud noodid Novikovi partiis.
