Eestisse jõudis esimest korda eriline ja tänuväärt ettevõtmine – rahvusvaheline showcase-festival ja konverents ehk YAMsession (Young Audiences Music Session). Tunnistan ausalt, et veel mõni kuu tagasi ei olnud sellest kuulnud ei mina ega paljud minu kolleegid, tegutsegu nad siis kontserdikorralduses või hariduses. Eks see ole mõistetav, sest YAMsession on üsna spetsiifiline, kuid väga sisukas ning olulise missiooniga üritus, kus jõuavad lavale Euroopa ning maailma parimad kontserdid ja muusikalised lavastused, mis on tehtud spetsiaalselt lastele ja noortele vanuses 0–18.

See festival ei püüa tavapubliku ega meedia tähelepanu. Vähemalt mulle näib, et fookuses hoitakse teadlikult professionaalset valdkonna spetsialisti. Seetõttu jääb YAMsession tõenäoliselt ka edaspidi paljudele muusikahuvilistele märkamatuks. Küll aga on oluline selle jõudmine Eestis õigete muusikute, kontserdikorraldajate ja teiste oluliste tegijateni, et siinsed lastele tehtud muusikaprogrammid oleksid edaspidi mitmekülgsemad, teeksid arenguhüppe ning jõuaksid rahvusvahelisele tasandile.

Lastele ja noortele tehtud elava muusika programmide showcase-festivali on algatanud Brüsselis asutatud ülemaailmne võrgustik Jeunesses Musicales International (JMI), mis on maailma suurim noorte muusikaharidusele ja kultuurilisele kaasamisele pühendunud rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon. JMI eesmärk on pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi lastele ja noortele üle kogu maailma, et toetada nende isiksuse arengut, loovust ning kultuuriteadlikkust.

Sel katusorganisatsioonil on imetlusväärne hulk rahvusvahelisi programme, mis toetavad noorte muusikalist arengut eri žanrides ja sihtrühmades. Nende hulka kuuluvad näiteks „Ethno“ (folk- ja maailmamuusika töötoad noortele), JM Jazz World Orchestra (rahvusvaheline noorte džässmuusikute orkester), „Imagine“ (konkurss ja arenguprogramm eri žanrides tegutsevatele noortele bändidele), „Young Audiences Music“ (YAM ehk lastele ja noortele loodud kontsertide arendus), Jeunesses Musicales World Orchestra ja World Youth Choir (tipptasemel noorte klassikalise muusika koosseisud) ning YAMsession’i kõrval programmid nagu „Fair Play“ ja „Music Against Child Labour“, kus noortega käsitletakse muusika kaudu ühiskonnaprobleeme.

2014. aastal alguse saanud rahvusvaheline YAMsession toimus sel aastal esimest korda Eestis. Koostöös Viljandi pärimusmuusika keskusega tõi see unikaalne sündmus kokku muusikavaldkonna professionaalid 21 riigist, nii et Viljandist sai korraks rahvusvaheline laste- ja noortemuusika keskus. Kolme päeva jooksul kogunesid folgipealinna paljude riikide muusikud, produtsendid, kontserdi- ja kultuurikorraldajad, agendid, muusikaõpetajad ning noorsootöö eestvedajad. Delegaate saabus Islandilt, Rootsist, Taanist, Norrast, Soomest, Poolast, Prantsusmaalt, Austriast ja Belgiast – igaühel oli eesmärk saada inspiratsiooni ja luua uusi koostöövõimalusi.

Festivaliprogramm sisaldas mitme­kesiseid kontsert- ja muusikalavastusi, mis on läbinud tiheda konkursi ning mille žürii on festivalile valinud. Showcase’ide kõrval jääb YAMsession’il aega vahetada teadmisi ja kogemusi ning arendada rahvusvahelist suhtlust. Programmi kuulusid ka produtsentide foorum, rahvusvaheliste delegaatide vestlussessioonid ning auhinnatseremoonia, kus tunnustati maailma parimaid laste- ja noortekontserte.

Eestit esindasid festivalil improvisatsiooniline flöödiduo Kuula Hetke (Katariina Tirmaste ja Kärt Pihlap) ning fantaasiapillimängija Silver Sepp. Pärimusmuusikast inspireeritud omaloomingut viljelev Kuula Hetke oli valitud osalema festivali produtsentide foorumile, programmi, kus artistid said oma kava arendada koostöös rahvusvaheliste muusikaprodutsentidega. Duo esines delegaatidele festivali avapäeval, sellele järgnes intensiivne 24tunnine tööperiood koos valdkonna kahe tunnustatud produtsendiga. Festivali lõpus esitati publikule juba kava uuendatud versioon. Selle protsessi jälgimine oli mulle kontserdikorraldajana inspireeriv ja tõestas veenvalt, kui palju võib professionaalne tagasiside lühikese ajaga lisaväärtust luua.

Võtsin sealt kaasa mõtte, et professionaalselt tehtud muusikaliste lastelavastuste ja kontserdiprogrammide loomise lõppfaasis võiks alati teha koostööd mõne valdkonnale spetsialiseerunud produtsendi, lavastaja või koreograafiga. Kõrvalpilk tõstab kvaliteeti ning tagab, et kontsert on muusikalise sisukuse juures ka lavaliselt terviklik.

Rõõm oli tõdeda, et kavas olid kaetud tõesti kõik vanuserühmad. Kõige pisematele, vanuses 0–5, olid kontserdikava loonud sooloartist PaPi Opus 8 (Portugal) ja keelpillikvartett Meraki (Serbia), kelle muusika pakkus hoogsa ja lavastusliku elamuse just kõige nooremaile kuulajaile. Vanusele 2–8 oli mõeldud Portugalist pärit kollektiivi Radikinas kontsertlavastus, kus muusika ja visuaalkunst olid seotud terviklikuks loovelamuseks. Soomet esindasid sel korral kaks koosseisu, mille looming on suunatud 6–11aastaste sihtrühmale: pärimusmuusika ansambel Enkel ning Dhamal World Collective, mis tõi lavale india ja soome mõjutustega muusika. Kõige kaugemalt olid Eestisse kohale sõitnud muusikud Malist: koosseis Kabunga tutvustas Lääne-Aafrika traditsioonilist instrumenti balafon’i ning Aafrika muusikapärandit nüüdisaegses võtmes.

Etteasteid jälgides sai järjest selgemaks, kui oluline on tundlikult ja teadlikult diferentseerida sihtrühma ning tunda oma publiku east tingitud erisusi. Lapsed ei ole lihtsalt väiksemad täiskasvanud, vaid vahetu, siiras, soe ja aus publik. Just seetõttu on neile kontserte teha ühtaegu tohutu katsumus ja võimalus.

Üks asi on pakkuda lastele professionaalset ja kõrgetasemelist muusikalist programmi, kuid hoopis teine saavutada mitmekihilise, loova, haarava ja interaktiivse etteastega terviklik elamus. See nõuab tehnilise vilumuse kõrval ka empaatiat, lavalist kohalolu, dramaturgilist mõtlemist ning lapse vaatenurga mõistmist.

Festival eristub paljude teiste seast sellega, et kõik osalejad kaasatakse pärast etteasteid sisukatesse aruteludesse. Iga päeva lõpus jagavad delegaadid oma vahetuid muljeid ja annavad igale esinenule professionaalset tagasisidet. Selle põhjal koostatakse igale artistile ja koosseisule personaalne tagasisidedokument, mille eesmärk on aidata number veelgi paremaks lihvida. Nii aidatakse heasüdamlikult kaasa, et edaspidi sünniksid eri vanuses lastele veelgi mõjusamad muusikaelamused.

Millised kvaliteedinäitajad tõid pikaaegse kogemusega delegaadid esile? Hea lastekontsert peab vastama mitmele kriteeriumile, nagu muusikaliselt kõrgel tasemel esitus, universaalne ja väärtuspõhine sõnum, lavaliselt atraktiivne ja näitlejameisterlik esitus ning kaasahaaravad heli- ja valguslahendused. Oluline on selge sihtrühmatunnetus, et pakkuda eakohast või eri vanusegruppidele mõeldud elamust. Lapsi võiks ka aktiivselt kaasata ning kava võiks olla haridusliku mõõtmega: see võiks laiendada lapse silmaringi, teadmisi või suurendada empaatiat. Need toodi välja peamiste näitajatena, et saaks sündida terviklik lavastuslik ja kunstiline lahendus, kus kõik elemendid toetavad üksteist.

Selline produktsioon nõuab muusikult palju enamat kui head pillimänguoskust. Tänapäeva lastemuusika-artist on tõeline Hunt Kriimsilm, kes kannab korraga mitut loovrolli. Sageli on ta esineja, aga ka lavastaja, dramaturg, produtsent, butafoor, heli- ja valgusrežissöör. Veelgi enam: arvestades, et laste ja noorte kultuuriprogrammid ei ole enamasti suure eelarvega projektid, peab esineja sageli ise vastutama peaaegu kõigi aspektide eest, mis teistes produktsioonides jagunevad eri valdkondade professionaalide vahel. Kui kõik eelmainitu peaks aga õnnestuma, siis sünnib midagi väga erilist – kontsert, mis jääb lapsele meelde nii helide kui ka emotsioonide, seoste ja kogemuse kaudu.

Võib ju paista, et väikese riigi piiratud turg seab loometegevusele piirid, eriti kui tegutseda valdkonnas, mis pole traditsiooniliselt tunnustatud ega majanduslikult atraktiivne. Siinkohal tahan aga julgustada Eesti muusikuid, olenemata žanrist, sellest kitsaskohast mööda vaatama. Euroopa kultuurimaastik on mitmekesine ja avatud ning festival näitas selgelt, et kvaliteetsest, mõtestatud ja eakohasest lasteprogrammist ollakse huvitatud paljudes riikides järjest rohkem. Väikese turu jutu asemel tasub vaadata võimaluste poole: rahvusvahelised festivalid, võrgustikud ja toetusprogrammid otsivad pidevalt uusi tugevaid artiste ja koosseise.

Pärimusmuusika keskuse programmi- ja haridusvaldkonna juht ning festivali siinne peakorraldaja Margit Kuhi on teinud pühendunult tööd, mille tulemusena on Eestil avanenud võimalus siseneda uude, rahvusvaheliselt tunnustatud koostöövõrgustikku. Peale uute rahvusvaheliste partnerlussuhete loomise andis festival tugeva tõuke ka siinsete tegijate omavahelisele koostööle, ühiste sihtide seadmisele ning kogu valdkonna teadlikule ja eesmärgipärasele arendamisele.

Eesti delegatsiooni kuulusid Viljandi pärimusmuusika keskuse, Eesti muusika­koolide liidu, Eesti Kontserdi, Tallinna Filharmoonia, „Jazzkaare“ ja Tallinn Music Week’i ning Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia esindajad.

Loodan südamest, et ka tuleval aastal, mil see ainulaadne showcase-festival leiab aset Taanis, on seal kavas Eesti parimad spetsiaalselt lastele loodud kontserdikavad ning et meie delegatsioonis on ka uusi tegijaid ja neil värskeid ideid. See oleks justkui tunnustus ja kinnitus, et Eesti muusikavaldkond liigub, olenemata žanrist või stiilist, eesmärgi poole luua lastele kvaliteetset ja sisukat muusikat, olla rahvusvahelises võrgustikus nähtav ning – mis peamine – panustada uue publiku kasvatamisse.

Maris Aljaste on Tallinna laste džässifestivali „Kräsh“ peakorraldaja. „Kräsh“ on festivali „Jazzkaar“ ja „UNESCO muusika­linna Tallinn“ koostööprojekt.