Tänavu täitub 200 aastat esimese eesti rahvusest professionaalse kunstniku Johann Köleri sünnist. Sel puhul avavad Kondase keskus, Viljandi muuseum ja Rüki galerii märtsis kolmiknäituse „Köler 200: originaal, koopia, tõlgendus“, mida saadab mitmekülgne lisaprogramm.

Viljandi muuseumi juhi Anu Rannu sõnul on kodukandimehe mälestuse hoidmine kultuuriasutuste koostöös auasi ja veidi ka päästeoperatsioon. „Johann Köleri nime küll veel teatakse, aga sageli palju enamat mitte,“ sõnas Rannu. „Meie missioon on tuua kunstniku looming taas rahva ette ja meenutada, kuidas suure töö, tahtejõu ning ande toel võib jõuda tippu hoolimata nigelast stardipositsioonist.“

Juubeliaasta keskse sündmusena avatakse 8. märtsil näitus, mis heidab pilgu Köleri elule, loomingule ja mõjule kaasaegsele kunstile. Viljandi muuseumis saab näha pea täielikku komplekti Köleri tuntud ja tundmatute kunstitööde reprodest ning tutvuda kunstniku seiklusliku elulooga. Kondase keskuses pannakse välja erinevas tehnikas ja valmimisjärgus Köleri originaalteosed, mida seni on vähe näidatud. Rüki galeriis esitlevad oma Köleri-tõlgendusi kaasaja kunstnikud Tõnis Saadoja, Marge Monko, Jass Kaselaan, Johanna Ulfsak ja Mihkel Ilus.

Lisaks näitusele on plaanis korraldada Köleri konverents, rahvapidu, raamatunäitus, kölerliku maalimise võistlus jpm. Avatakse Köleriga seotud kohtade matkatee, toimuvad loomekonkursid ja haridusprogrammid lastele ning noortele. Raimo Jõerand on alustanud kunstnikust dokumentaalfilmi tegemist. Köleri aasta tegemised koondatakse lehele koler200.ee, mis käivitub märtsis. Oma ideid väärika kultuuritegelase mälestuse au sees hoidmiseks on oodatud esitama kõik soovijad aadressile info@koler200.ee.

Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal vaese suurpere seitsmenda lapsena. Juba 9-aastaselt kodust lahkunud noormees õppis aastaid Lätis ning leidis siis vastu ootusi tee Peterburi, kus temast sai akadeemik ja toonase Vene keisririigi üks esikunstnikke. Seejuures ei unustanud eesti rahvusliku maalikunsti rajaja kunagi sünnimaad, vaid kasutas oma tutvusi selleks, et leevendada mõisnike rõhumise all elavate eestlaste olukorda. Köler identifitseeris end elu lõpuni Viljandimaa kaudu, signeerides sageli teoseid viitega sünnikohale (Köler–Wiliandi).

Näituse “Köler 200: originaal, koopia, tõlgendus“ korraldajad tänavad toetuse ja koostöö eest: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Viinistu Kunstimuuseum, Kultuuriministeerium, Viljandi linn, Põhja-Sakala vald, Eesti Ajaloomuuseum jt. 

Lisainfo:

info@koler200.ee
www.facebook.com/Koler200