Inimene ei suuda leppida tegelikkusega, milles ta elab, sest isegi siis, kui see tegelikkus näib olevat meeldiv ja turvaline, on inimene ometi teadlik, et maailmas on olemas kurjus, kannatused ja surm. Jaan Kaplinski on öelnud, et on kaks põhimeetodit, mis aitavad meil tõelust ignoreerida, asendada tõelus millegi meile sobivamaga, pehmemaga,…
Eesti Teadusfondi rahastatud uurimisteema ?Lingvistiline tekstianalüüs? 16. XII tekstipäev oli neli aastat kestnud uurimisprojekti kokkuvõte ja ühtlasi aruanne. Projekti raames uuriti eri tüüpi tekstide moodustamise struktuuri ja tähenduste kujundamist.
Tartu ülikooli ja Tallinna pedagoogikaülikooli teadlaste ja kraadiõppurite neljas ühisüritus algas eelmise tekstipäeva artiklikogumiku ?Tekstid ja taustad III. Lingvistiline tekstianalüüs? esitlusega. Tekstipäevade…
Silvia Jõgever astus 1942. aastal Tartu Kõrgematele Kujutava Kunsti Kursustele, lõpetas nende kõrvalt Tartu V Keskkooli ning jätkas kunstiõpinguid Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1952. aastal juba Eesti Riikliku Kunstiinstituudis.
See oli üks vapustavalt särav lend, kes õppis 1940ndate teisel poolel Tartu Kunstiinstituudis: Ülo Sooster, Lembit Saarts, Valdur Ohakas, Valve…
Shelagh Stephenson, ?Vee mälu?. Tõlkinud Triin Sinissaar. Lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Kristiina Münd, muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Osades Piret Rauk, Lii Tedre, Piret Laurimaa, Ireen Kennik, Jaan Rekkor, Ago Anderson. Esietendus 27. XI 2004 Pärnu teatri Endla Küünis.
?Meri. Viiskümmend jardi lähemal.
Kuidas üks vaimne produkt võib saada ülemvõimu materiaalsete ees, on hästi näha Rootsi riigi pealt. Succès de scandale värvinguga on maailmaareenile jõudnud selle riigi tants. Mitte küll iga teos, kuid näiteks kurikuulsa Cullbergi balleti valik, veidi Kenneth Kvarnströmi, Örjan Anderssoni ja mõned liikuvad nopped vasakult ja paremalt tantsumaastikult.
1970ndaid ja…
Maksim Gorki ?Ema? esietendus 12. jaanuaril Von Krahli teatris. Lavastaja on Rainer Sarnet, kunstnik Liina Keevallik, nimiosas Liina Vahtrik. Osades Mari Abel, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Erki Laur, Taavo Tiko. Teksti loeb Lembit Eelmäe. Lavastuses kasutatud kirjandus: V. Panso instseneering ?Emast?, F. Dostojevski ?Ülestähendusi põranda alt? ja ?Kuritöö ja karistus?,…
Eesti president oleks võinud Moskvasse minna, aga bütsantsliku isiklikul tasemel suhtlemise ajad on möödas.
Nii nagu õpetatakse Ukrainat, nii ka Eestit. Hea seegi, et enamik õpetajaist teeb seda siira sooviga meid aidata. J. Virmavirta kirjutises ?Kekkonen läheks, kui kutsutakse? (PM 10. I) arvab, et peaksime oma suhtekorralduses Venemaaga võtma eeskuju Soomest…
Robert Cooper. RIIKIDE MURDUMINE, KORD JA KAOS 21. SAJANDIL. Fontes, 2004. 160 lk.
Uut maailmakorda lubavad kirjutised kätkevad endas kahte ohtu. Esiteks ei räägi enamik neist mitte niivõrd uuest maailmakorrast, kui vana maailmakorra mõningasest muutumisest või uude faasi arenemisest. Teiseks on mitmed neist loodud eesmärgiga õigustada traditsiooniliste ja kaua kasulikuks…
Saudi printsi imelik mure
Aastavahetusel valmistasid paraja üllatuse ühe Saudi printsi ja eesti meeste Juhan Partsi ning Robert Antropovi mõtteavaldused. Saudi printsi mure kostis ühest dokfilmist: meil (siin idas) on raske omaks võtta lääne demokraatlikku valimistraditsiooni, sest selles on lubatud vastaskandidaadi au ja väärikust riivav avalik solvamine. Ootamatu vaatenurk. Meie siin…
Arusaam, et kõik usklikud on vaimsed orjad, on sama absurdne, kui väita, et kõik ateistid on tundetud elajad.
Eelmise aasta lõpus nägi Sirbi raamatu sarjas ilmavalgust Ervin Õunapuu ühiskondlike kirjutiste kogu ?Öövöö?. Kuna Õunapuu artiklid on tekitanud tihtipeale rohkemgi kui elavat vastukaja, siis on igati kohane, et tema kirjutatud ühiskondlik…
EKA arhitektuuriteaduskonna dekaani Jüri Soolepiga vestleb arhitektide liidu esimees Margit Mutso
Jüri Soolep, räägi kõigepealt endast. Kus oled õppinud, mida teinud, milliseid ameteid pidanud?
Jälgides viimase aja kultuurielu Eestis, on mul klassikalise filoloogina kohati tekkinud kummastus, justkui elaksin hilisantiikses või varakeskaegses Roomas. Ladina keele niigi harvas kasutamises näib praegu juhtuvat samasugune totaalne grammatika- ja sõnavarateadmiste ähmastumine, nagu tol ajastulgi. Igal kevadel ?Sequuntur poemae?-nimelise Põhjamaade kirjanduse festivali ajal olen sunnitud mõtlema, miks ei õppinud festivalile…
Jana Lepik, sul ilmus esimene korralik paberkandjale seatud luulekogu ?Lahtine taevas? (Tuum, 2004). Kuidas ja kuhupoole oled sa kasvanud sellest ajast, kui me kunagi tutvusime. Mul on tunne, et sa oled tohutult muutunud.
Nagu kasvasin jah? selle ajani, kuni see raamat valmis. Ja siis hakkasin kahanema.
Foucault? eesmärgiks on viia asjad ja meid endid pealesunnitud ?korra? seisundist mängulisse võnkeolukorda.
Üks tont käib mööda Eestimaad, igavese interpretatsiooni tont. Ta on võtnud väikese punase raamatu kuju ja levib salajasi teid pidi, otsekui haihtuv piibusuits. Mina lugesin kõnealuse tondi ilmumisest juhuslikult novembri Tegelikkuse Keskusest, kuid ilmumisele vaatamata pole ta esil,…
Kodu on suurepärane teema, mis läheb alati ja kõikjal igaühele korda: kodu ja kodutus, kodus ja võõrsil, oma ja võõras. Traditsioonilises kunstis on kodu kiputud idealiseerima ? mõelgem või meie oma 1930ndate poetiseeritud aguliteemale. Kuid just valge taraga ümbritsetud eramu kammitud laste, tõukoera, luksusautoga ehk sweet, sweet home osutus 1960ndate…
?Kastil? õnnestus jääda installatsioonikunsti rohujuuretasandile.
Võib arvata, et jõulukuu 14. kuni 28. päevani käis enamus tallinlasi vähemalt korra läbi Tammsaare pargi. Kust ka ei vaadanud, kuskilt ikka paistis punane kast. Nagu oleks jõulukuusk Anton Hanseni kuju eest orbiidile lennanud ning stardigaasid okste alla pandud kingid võradesse paisanud. Tegemist oli punaste saelaudadest…
?Kunstisuvi 2004? raames eksponeeriti rahvusvahelist fotonäitust ?100 openwindows/100 akent? Kuressaares, Tammisaaris (Soome) ja Narvas. Sel aastal rändab näitus Austriasse, Belgiasse ja Prantsusmaale. Kollektsioonis on sada 17s Euroopa väikelinnas tehtud koduakna fotot. Näituse kuraator on Sirje Eelma. Projekt pälvis Euroopa Kultuurifondi granti. 12. I ? 2. II näidatakse Kastellaanimajas selleteemalist filmi…
Kontsert ?Maailmast ja muusikast?: DUO RESONABILIS (Kristi Mühling kandlel ja Tarmo Johannes flöödil), Tõnu Mikiver (lugeja, tekstid Hermann Hesse teostest) 6. I rahvusooperi Estonia talveaias; kavas Jermaksi, Isaaci, Manneke, Bachi ja Cage?i teosed.
Talupojapill kannel kõrgbarokki mängimas, selle juurde XIX ja XX sajandi vahetuse romantilis-filosoofilisi mõtteavaldusi ? esmapilgul väga võõrastav kokteil,…
EESTI RAHVUSMEESKOOR ja TALLINNA SAKSOFONIKVARTETT Metodisti kirikus 9. I, kavas Victoria, Palestrina, Liszti, Wagneri ja Kruusimäe teosed.
Pühapäeval, ajal, mil torm üle Eestimaa lõõtsus, ei soikunud sugugi pealinna kontserdielu. Vaatamata tuuleiilidele, vihmale ning korduvatele tele- ja raadioüleskutsetele väljuda kodust vaid hädavajadusel, kogunes Metodisti kirikusse siiski märkimisväärne hulk rahvast kuulama Eesti Rahvusmeeskoori…
Raadio 4 ja Tallinna Filharmoonia heategevuskontsert ?Kingime lastele rõõmu? 7. I Estonia talveaias: trio ROMANSS ja Alina Sakalauskaja (mandoliin) ning Tiit Peterson (kitarr), kavas vene romansid, itaalia laulud ja Valgre.
Juba seitsmendat aastat tegutsev trio Romanss tuli publiku ette laiendatud kavaga, kus peale tavapärase vene romansiloomingu kõlas ettevaatliku katsena veidi nii…
NYYD Ensemble?i kammerkoosseisu kontsert ?HELENA TULVE ? AASTA MUUSIK 2004? Eesti Raadio I stuudios 9. I, kavas Tulve, Xenakis ja Lindberg.
Juba seitsmendat aastat tegutsev trio Romanss tuli publiku ette laiendatud kavaga, kus peale tavapärase vene romansiloomingu kõlas ettevaatliku katsena veidi nii itaalia kui eesti muusikat. Lisaks kitarristile on nad oma…
Kontserdisarjas ?Akadeemiline kammermuusika?: LEENA LAAS (viiul) ja NATA-LY SAKKOS 9. I Kadrioru lossis, kavas Sergei Prokofjevi teosed.
Uue, 2005. aasta esimene akadeemiline kammermuusikakontsert toimus Kadrioru lossis eriliselt ekstreemses õhkkonnas. Nii mõnigi kord on kontserdi publiku vähesuse puhul apelleeritud ilmale ning kaastundlik iroonia lubab öelda: ?Kes siis nii hea (või halva) ilmaga…
Lõppenud aasta detsembris juhatas Tõnu Kaljuste Norra Rahvusooperis John Adamsi (1947) ooper-oratooriumi ?El Niño? (2000). Alljärgnevalt refereerime norra muusikakriitikute sellekohaseid mõtteavaldusi.
Idar Karevold (Aftenposten 6. XII 2004) hindab John Adamsi ?El Niñot? kõrgelt: ?Etendus, mis avab uusi perspektiive ja paneb mõtlema.?
Uus aasta tähendab muu hulgas ka uusi esmaspäevi ja need omakorda uusi lende universumi sügavusse. Pean muidugi silmas esmaspäeva keskööl ETV kanalil avanevat universumi väravat nimega ?Star Trek?. Mulle väga meeldib see uus julge nägu, mida ETV Raagi juhtimise ajal teeb, ja erilist rõõmu valmistab just ?Star Treki? jõudmine eesti…
Enne kesist ?Elu on ime? on Kusturica võitnud Kuldlõvi, Kuldse Palmioksa, Hõbelõvi ja Hõbekaru ning temast tasub eeskuju võtta.
?Elu on ime? (?Life is a Miracle?/??ivot je čudo?, Serbia ja Montenegro/Prantsusmaa, 2004). Stsenaristid Ranko Boric ja Emir Kusturica, re?issöör Emir Kusturica. Osades Slavko ?timac, Natasa, Solak. Linastub kinos Sõprus.
Teisipäeval kinos Sõprus peetud auhindamistseremoonial kuulutas Eesti Filmiajakirjanike Ühingu (EFÜ) esimees Jaan Ruus 2004. aasta Eesti parimaks filmiajakirjanikuks Postimehe kultuuritoimetaja Tiit Tuumalu, kes avaldas möödunud aasta jooksul 87 filmiteemalist artiklit, intervjuud, arvustust.
Tuumalu ütles Sirbile: ?Ma olen algaja kriitik, aga teenekas ajakirjanik.? EFÜd ei veedelnudki artiklite hulk, vaid kvaliteet ?…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.