Eestlaste taimearmastust ning huvi puude ja põõsaste kasvatamise ja kollektsioonide rajamise vastu on kujundanud baltisaksa mentaliteet, nende mõisaaiad ja -pargid. Need oli eestlaste jaoks kui välismaa oma tundmatute puude ja põõsastega, on formuleerinud prof Mart Külvik oma essees.1 Üks meie puude-põõsaste kollektsioone on Mihkel Ranna dendraarium. Apostlikku õigeusku kuulunud Ranna pere kohta on andmed pärit kirikuraamatutest.2 Mihail (Mihkel) Rand sündis Otsa talus 11. XII / 23. XII 1871 koos vend Vassiliga pere noorimate, kuuenda ja seitsmenda lapsena ning ristiti 12. detsembril. Kaksikvend Vassili suri kuuekuuselt. Nende vanemate Mihail (Mihkel) ja Anna (Ann, snd Jää) Ranna seitsmest lapsest said täiskasvanuks vaid Mihkel (Mihail) ja Jüri (Georgi) Rand (1861–1924).
Mihkel Rand õppis sepaks, millega ta end ka elatas ja abiellus 1898. aastal Tiiu (Tio) (pärast apostlikku õigeusku astumist Tatjana) Taluga (1869–1898). Kahjuks suri Tiiu Rand sünnitusel, kui peresse sündis poeg Vassili, kes samuti varakult suri (6. XII 1898 – 13. I 1899). Naise ja poja kaotus mõjus Rannale raskelt ja pani elu ümber hindama. Tal tekkis huvi puude ja põõsaste istutamise ja aia rajamise vastu. Kokkuleppeliselt on Ranna dendraariumi algusaastaks loetud 1925. aasta, kuigi aia rajamine oli alanud varem. Mihkel Rand suri 87 aasta vanuselt 1958. aastal.
Enne 1940. aastat
Esimesed teated dendraariumist on pärit 1926. aastast, mil Saaremaalt pärit Aira Kaal seda külastas. Selleks ajaks oli juba loodud elupuude allee, istutatud puud olid sirgunud mehekõrguseks ning toimis puude ja põõsaste kastmissüsteem.3 Avalikkuse ette jõudis Ranna dendraarium 1937. aastal kodukandi mehe, Pöide (Oti) mõisas sündinud üheksa aastat noorema metsaülema Juhan (Johann) Nenni vahendusel.4 Nenn kirjutas, et Saaremaal Neemi külas on Otsaõue käsitööliskrundi (nr 60) omanik Rand seitsme aasta jooksul rajanud eeskujuliku iluaia suurusega u 0,25 ha. Aed oli rajatud kruusaseljandikule, mille parandamiseks oli ta kokku ostnud umbes 500 krooni eest head mulda. Iluaed, mis ümbritses omaniku elumaja ja hollandi tüüpi tuuleveskit, oli suunatud lõunasse ja nähtav oli ka maapinna kallak. Aia rennikujulised kõnniteed olid tehtud kruusa-savi segust ja neid mööda võis tarbe korral aia kastmiseks vett juhtida. Üheksa meetri sügavusest tõi vett päevavalgele veskis asuv pumbaseadeldis. Elamu juurest viis nöörsirge peaallee aia otsa ja moodustas seal rõnga, mille keskel asus kaks poolkettakujulist lilleklumpi. Rõnga ääres aga paiknesid tüsedaist tammeplankudest istepingid, mis maitserikkalt tuginesid algupärastele põllukividele ja tagantpoolt olid ääristatud õitsvate pärsia sirelitega (Syringa × persica). Et alleelt rõngale pääseda, tuli läbida kaart moodustav väänkasvuline lõhnav kuslapuu (Lonicera caprifolium). Kõnniteede servad olid lilledega palistatud. Peasissekäigu kummalgi küljel asetsesid robiinia põõsad (Robinia pseudoacacia) ja maja seintel harilik viinapuu (Vitis vinifera), amuuri viinapuu (V. amurensis) ja harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia). Aias oli umbes sada võõramaa puittaime liiki, sealhulgas haruldustest kuradipuu (Aralia mandschurica), karjala kask (Betula pendula var. carelica), halli lepa (Alnus incana) lõhislehine vorm f. laciniata, hõlmikpuu (Ginkgo biloba), valge (Morus alba) ja must mooruspuu (M. nigra), harilik pukspuu (Buxus sempervirens), hariliku pöögi (Fagus silvatica) punaselehine vorm f. purpurea ja sahhalini pargitatar (Reynoutria sachalinensis).
Omanik täiendas pidevalt aeda uute puuliikidega. Tema aed pälvis üldist tähelepanu ja sai kooliekskursioonide sihtkohaks.
Pärast 1950. aastat
Dendroloog Aleksei Paivel pööras dendraariumile rohkelt tähelepanu. Ta külastas Ranna aeda 1954. aastal ja avaldas hiljem sellest kirjutisi. 1954. aastal leidus dendraariumis üle saja puu- ja põõsaliigi, haruldastest hõlmikpuu, must mooruspuu, pigimänd (Pinus rigida), hiibapuu (Thujopsis dolabrata), ida-jugapuu (Taxus cuspidata), kolmeastlaline glediitšia (Gleditschia triacanthos), kreeka pähklipuud (Juglans regia), sulgjas stafülea (Staphylea pinnata) ja tore trompetipuu (Catalpa speciosa). Paivel avaldas Ranna dendraariumist aastatel 1956, 1969, 1970 ja 1977 mitmeid trükiseid kogutiraažiga 45 000 eksemplari.5
1965. aastal tehti Tallinna botaanikaaiast toodud taimedest juurdeistutus 72 liigi ulatuses ja liikide arv kogu alal kasvas märkimisväärselt.
1997. aastal ilmus artikkel Saaremaa 14 looduskaitsealuse pargi ja kollektsiooni puittaimede nimestikega. Ranna dendraariumis leidus 1996. aastal 201 liiki, neist looduslikke 36, marjapõõsaid ja viljapuid 7. Eraldi on välja toodud võõramaiste ilupuude ja -põõsaste liigirikkuse muutused: 1954. aastal 100 liiki, 1983. aastal 174, 1987. aastal 160 ja 1996. aastal 158.6 Kahekümne kuuest esile toodud haruldasest liigist kasvas 11 just Ranna dendraariumis. Saaremaal leidus veel kaks ajaloolist kollektsiooni, 1910. aasta paiku Georgi Karmla alustatud Pärsama dendraarium, kus 1954. aastal kasvas 113 liiki, 1996 aga 76 ja 1932. aastal alustatud Juhan Alase dendraarium, kus kasvas nimetatud aastatel 72 ja 74 liiki. Nende praegune seis on teadmata.
Dendroloogiline inventuur 2024
Ranna dendraarium on silmapaistvaim eraisiku rajatud puittaimede kollektsioon oma ajaloo, tuntuse, külastatavuse ja aiale pühendatud kirjutiste poolest. 1954. aastal autasustas tolleaegne NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega 83 aasta vanust Mihkel Randa medaliga „Töövapruse eest“, 1959. aastal võeti tema dendraarium looduskaitse alla. Saaremaal Välta külas asuvat sünnikohta külastanud ENSV Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Müürisepp (1951–1961) käis ka Neemi külas asuvas dendraariumis ja aitas hiljem kaasa, et Rand saaks edaspidi pensioni. 1968. aastal tutvustati Ranna dendraariumi filmikroonikas „Nõukogude Eesti“.7
Dendraariumi 100 aasta juubeli puhuks tellis dendraariumi haldav RMK 2024. aastal hoolduskava ja dendroloogilise inventuuri.8 Töö on ulatuslik, rohke kirjanduse ja piltidega. Peaaegu kolmkümmend aastat pärast viimast inventuuri kasvas dendraariumis 537 üksikpuud ja -põõsast ning 30 rühma. 23 puud ja põõsast 19 liigist olid heas seisundis. Inventeerimisel määrati kodu- ja võõramaiseid puid ja põõsaid (k.a marjapõõsad ja viljapuud) 193 nimetust, seega 8 nimetust vähem kui oli 1996. aastal (201). Säilinud on mitmete liikide isendid, mis on dendraariumis püsinud sada aastat.
Lõpetuseks
Siinne autor tutvustas Mihkel Ranna puude armastust Kiievi ajakirjanikule Olga Horunile, kes kirjutas vastuseks: „Milline hämmastav inimene! Kaotas oma perekonna ja selle asemel et oma valusse tõmbuda, kinkis ta maailmale arboreetumi, elava tunnistuse meelekindlusest ja elurõõmust. Siit nähtub sügavat huvi ja botaanilist kirge ja elu teo tunnetust.“ Või nagu on kirjutanud botaanik-aednik Rein Sander ühes oma kirjutises siinsele autorile: „Aedniku iluaias kasvasid kõikvõimalikud kodu- ja võõramaised taimed ja tema aed oli veel ilusam kui jumala enda oma, sest jumala loodud taimed kasvasid laiali mitmel maal, aga aednikul kasvasid nad ühes aias koos.“
1 Mart Külvik, Park kui välismaa. Juhan Maiste, Mart Külvik (vast. toim), Park on paradiis looduses ja kunstis. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu 2009, lk 334–341.
2 Mihkel Rand genealoogia andmebaasis Geni.
3 Harri Remmelkoor, Mõtisklusi dendraariumist ja sellega seotud inimestest. – Pöide Uudised 28. II 2022, nr 2, lk 5-6.
4 Toivo Meikar, Eesti metsandustegelased 1918–1944. Velise kultuuri ja hariduse selts, Tallinn 2024.
Juhan Nenn, Pudemeid Saaremaalt. [Mihail Ranna dendraarium.] – Eesti Mets 1937, 17(8/9), lk 307-308.
5 Aleksei Paivel, Dendroloogia entusiast Mihkel Rand ja tema aed. – ENSV TA toimetised 1955, (IV)4, lk 671–676.
Aleksei Paivel, Mihail Rand 1871–1958 [nekroloog]. – Eesti Loodus 1959, 1, lk 62.
Heldur Sander, Aleksei Paivel ja Saaremaa. – Dendroloogilised uurimused I. 1999, lk 163–165.
6 Jüri Elliku, Aleksei Paivel, Heldur Sander, Saaremaa looduskaitsealuste arboreetumite ja parkide dendrofloora (1952–1996). – Eesti dendrofloora uuringud I. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1997, lk 1–66.
7 Dendraarium Saaremaal. Ringvaade „Nõukogude Eesti“ (rež. Ülo Tambek) XI 1968, nr 32 (937).
8 Sulev Nurme, Jüri Järvis, Mihkel Ranna dendraariumi hoolduskava. AB Artes Terrae OÜ 2024-2025.
