Lahkunud on Endla teatri hea haldjas, kauaaegne näitleja, trupijuht ja majaperenaine Eha Kard.
1935. aastal Valgas sündinud Eha Sikk lõpetas 1953. aastal Tõrva keskkooli ning 1957. aastal Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna, töötas aastatel 1957–1960 Tõstamaal kehalise kasvatuse õpetajana ning 1960–1966 Pärnu spordikoolis võimlemistreenerina. Tema kokkupuuted näitlemise ja teatriga said alguse juba ülikoolipäevil, mil ta tegi kaasa ülikooli näiteringis ning kehastas Ritat 1957. aastal valminud Tallinnfilmi mängufilmis „Juunikuu päevad“. Aastail 1960–1966 õppis Eha Sikk Pärnu teatri õppestuudios, tegi kaasa teatri lavastustes ning asus pärast stuudio lõpetamist tööle Endla näitlejana, luues mitmetele lavastustele ka liikumisseade. Just teatrilaval kohtus Eha ka oma abikaasa Peetriga, leivad pandi ühte kappi 1971. aastal ning näitlejanna perenimeks sai Kard.
Enam kui neljakümne aasta jooksul kehastas Eha Kard Endla laval kümneid ja kümneid tüdrukuid, neiusid ja naisi, sekka poisslapsi ja loomigi. Nii mahtusid 1961. aastal „Libahundis“ mängitud kolmanda tüdruku ja 2007. aastal esietendunud „Karges meres“ kehastatud Eeriku ema vahele näiteks nimitegelased lavastustes „Tuhkatriinu“ (1966) ja „Tom Sawyer“ (1968), Winnifred „Limonaadi Joes“ (1968), Eva-Lotta „Meisterdetektiiv Blomkvistis“ (1969), Maggi Jack „Billy Jacki loos“ (1970), liblikas ja jänes „Tare-tarekeses“ (1970), Stella Kowalsky „Trammis nimega Iha“ (1972), Ermengarde lavastuses „Hallo, Dolly!“ (1974), Lucy „Kolmekrossiooperis“ (1975), Madonna Pasqua lavastuses „Märul Chioggias“ (1975), Lidia Vassiljevna „Vanamoelises komöödias“ (1976), Maiju Mehimus „Targas neitsis“ (1978), Terus lavastuses „Kirbukirmes“ (1979), Erika „Truuduse magusas koormas“ (1981), miss Letitia Blacklock „Kutses mõrvale“ (1982), lumekuninganna ja naisröövlipealik „Lumekuningannas“ (1982), Maie „Mikumärdis“ (1983), Ida lavastuses „Kuum ja külm ehk Härra Domi idee“ (1983), Inna lavastuses „Musta kassi öösel ei näe“ (1984), miss Dainty Fidget lavastuses „Provintsitar Londonis“ (1985), vanaema Tyl „Sinilinnus“ (1986), Amm „Erik XIV“ (1990), mõisaproua lavastuses „Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed“ (1991), proua Köögertal „Täielises Eesti Vabariigis“ (1992), Maggie „Lõikuspeo tantsudes“ (1992), proua Kielbacke „Rottides“ (1993), Lensmani-proua „Gösta Berlingi saagas“ (1994) ning Elts „Micumaerdis“ (1996).
Ekraanilt jäävad Eha Kardi meenutama rollid filmis „Keskpäevane praam“ (1967) ning telelavastuses „Puhkepäev“ (1981). Aastail 1995–1997 oli Kard Endla trupijuht ning seejärel 2015. aastani teatrimaja perenaine, kelle terav silm valvas teatri heakorra üle ning kelle lahket naeratust ja põnevaid pajatusi mäletavad peale kolleegide ka sajad teatrimajas ekskursioonil käinud külastajad. Kõige selle kõrvalt jõudis alati abivalmis Eha Kard usaldusväärse kolleegide murede eest seisjana tegutseda ka Eesti Teatriliidu seenioride ühenduses.
Avaldame kaastunnet Eha Kardi lähedastele ning jääme suure soojusega meenutama säravat kolleegi.
Endla teater
Eesti Teatriliit
Eesti Näitlejate Liit
