-
Kultuurileht Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. On olnud aastaid, mil tunnustust parimate artiklite eest on täiendanud ka kunsti- ja arhitektuuri-, noorte- ja fotopreemiad. Omamoodi kurioosumina määrati 1972. aastal lisaks eripreemiad seoses NSV Liidu 50. aastapäevaga rahvaste sõpruse ja internatsionalismi ideesid ning vennasvabariikide kirjandust ja kunsti propageerivate kirjutiste eest.
Neljapäeval, 9. jaanuaril tunnustab Sirp sadade 2019. aasta jooksul…
-
Gregor Taul on pälvinud laureaadinimetuse 2018. aasta kirjutiste eest nii kunsti- („Performatiivse monumendi sünd“, 5. I; „Monumentaalsus kuubis luubi all“, 7. IX ja „Elitaarne kunst“, 23. XI) kui ka arhitektuurivaldkonnas („Protsendikunst kui ühisruumi tööriist“, 9. III; „Kus lõpeb monument ja algab tänavakivi“, 8. VI). Aga mitte midagi ei oleks valesti, kui need oleksid ilmunud sotsiaalia rubriigis.
Gregor Tauli kirjutised on sisult valdkonnaülesed selle sõna kõige laiemas…
-
Ühe äsja auhinnatud lugudest, arvustuse „Kuidas ühiskond on?“ (Sirp 20. VII 2018), saatis Mikael Raihhelgauz toimetusele pea kaks aastat tagasi. Ta oli siis Tallinna reaalkooli lõpuklassi õpilane. Mõni nädal hiljem pälvis Raihhelgauz EV100 raames toimunud esseekonkursi „Eesti loost ja lootusest“ võitjaau.
Ent kultuurilehe esseistikaosakonnas sumbati samal ajaperioodil häbi- ja autusesoos, toimetaja südant närisid ametialase toimetulematuse ilmingud. Iseäranis valmistas peavalu Margus Oti gigantsete „Väekirjade“ kajastamine. Kaastööst kõnealusel…
-
Akadeemik, Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets kirjutas Sirbile glüfosaadi ohtlikkusest ja selleteemalise globaalse vassimise teemal seeria silmi avavaid artikleid. „Monsanto dokumentides“ kirjeldab ta ülima põhjalikkusega, milliste võtetega on Monsanto, üks peamisi glüfosaadipõhiste herbitsiidide tootjaid, saavutanud oma toote Roundup ülemaailmse laialdase leviku ning milliseks võib kujuneda glüfosaadi baasil toodetud herbitsiidide kasutamise hind keskkonnale ja inimesele.
Ülo Niinemets nendib, et kuna glüfosaat on põllumajanduses üks kõige enam kasutatavatest…
-
Kultuurilehe Sirp laureaadid eelmisel aastal ilmunud tekstide eest on Rebeka Põldsam, Johannes Saar, Heili Sepp ja Mihhail Trunin.
Rebeka Põldsami tekstidest, neist enamik ilmunud tema autorirubriigis „Roosa müts“, hakkavad ennekõike silma sellised teemad nagu võrdsus – peale soost tingitute ka sissetuleku ja ressurssidele ligipääsu mõttes –, neoliberalismi kriitika, aga ka (enese)kriitiline vaade nn vasakintellektuaalidele ning kindaheited nüüdiskunstiväljale. Ta on kirjutanud: „Kui üldiselt on totrustest möödavaatamine hea strateegia…
-
(Filmi)kriitikute kirjutiste kohta saaks ka ühe väga terava arvustuse kirjutada, sest klišeesid leiab sealt terve raamatutäie. Vaid kriitikul on filmitööstuses lubatud olla seltsimatu ja halva iseloomuga. Mõnele on see identiteedi mastipuuks: mina olen isekas hiiglane, paindumatu ja kompromissitu. Mõnes teises kontekstis võidakse olla lihtsalt üks tüütu jobu, aga siin esivõitleja ideoloogilisel rindejoonel. Pealegi on enamik kriitikuid eksiteel, arvates enesekindlalt, et nende arvamus pakub meeletut huvi. Huvitavad…
-
I koht (1000 eurot)
Erkki Tero, „Eesti elektrooniline pärimusmuusika: värske vint või vältimatu küborg“
II koht (800 eurot)
Einike Leppik, „Härra Gywni ateljee ja perspektiivid nüüdismuusikas“
III koht ( à 600 eurot)
Christian Fischer, „Hommikueine Los Angeleses: muutustest popmuusika tarbimises“
Kaur Garšnek, „Queeni soojendamine“ Reet Ristmägi, „Leiutamine või leidmine?“
Ergutuspreemia (à 300)
Taavi Hark, „Schnittke patukahetsuse kaleidoskoop“
Marge-Ly Rookäär, „Muusika suurele koorile (kooriklassika)“*
Žüriisse kuulusid Tiia Teder, Märt-Matis Lill, Aare Tool, Tristan Priimägi ja Tiina Mattisen.…
-
Väestaja ja mõtestaja
Margus Ott on filosoof, väemõtleja, kes loob pühendunult ainulaadset maailmatõlgendust, lõimides ida ja lääne mõtteviisi avardades eesti mõtteruumi uute käsitlusviiside ja mõistetega.
Margus Oti panust eesti filosoofia rikastajana, uskumatult viljaka tõlkija ja kirjamehena ei ole võimalik üle hinnata, mõttehaardelt on teda võrreldud Hasso Krulli ja Valdur Mikitaga.
Kesksel kohal Margus Oti kirjatöödes on, lausa punase niidina liigendades, läbistades ja lõimides väe mõiste, mille ta on laiemalt…
-
Sirbi laureaadid 2014 on sotsiaalselt hooliv liberaal Aro Velmet; hea sulega, terane inimlooma kirjeldaja Tuul Sepp ja (video)mängude asjalik käsitleja Ave Randviir-Vellamo. Laureaadid valis toimetus eelmisel aastal Sirbile kaastööd teinud autorite seast.
Ave Randviir-Vellamo:
Kas videomängud on kultuur?
Valik Aro Velmeti artikleid:
Majandusteadust ei saa lahutada ajaloost ja ideoloogiast
Võrdõiguslikkus kui poliitiline relv
Kooseluseadus ja liberaalse rahvusriigi paradoks
Massilise veebipõhisuse ohud
Valik Tuul Sepa artikleid:
Haridus kui paabulinnu saba
Sugudevaheline suhtlus lõhnade keeles
Lehtlalindude looming ja loovuse…
-
Eero Epner
Kui hinnata inimese tegude tähtsust ja tähendust auhindade järgi, mis on lihtsustatud, kuid mitte üdini vale tee, siis oli 2012. aasta teatri NO99 dramaturgi Eero Epneri aasta. Mullu märtsis teatripäeva peol Pärnu Endlas, kui 2012. aasta loomingu eest teatriauhindu jagati, kõlas lavalt Eero Epneri nimi kahel korral: talle kuulus algupärase dramaturgia auhind ja ka sõnalavastuste žürii eriauhind. Tookord nimetati teda – tõesti õigusega – teatri…
