-
Nii et tahtsid sa või mitte, enamikust su veebiostudest sai poolavalik teave. Ning see tõi vastureaktsiooni. Kasutajad protestisid nii privaatsusküsimuste osas kui ka soovimatusest muutuda virtuaalseteks reklaamikandjateks. Kuid nad ei protesteerinud ainult niisama, vaid ka organiseerusid seal keskkonna sees agaralt, vormistasid ja esitasid üheskoos nõudmisi. Kümne päeva pärast oli Facebooki juhatus sunnitud taganema ning Beacon muudeti vaid vaba osalusega programmiks, millega soovijad said tahtmise korral ise…
-
Tehti küll, aga õigupoolest eetikakoodeks eriti midagi reguleerima ei hakanud, nõrgemad (kelle kaitseks ju demokraatia mängureeglid üldse välja on mõeldud) koodeksi abil kaitset ei saanud. Ja seda mitmel põhjusel. Koodeksi koostajad ei osanud ette näha Interneti mõju ajakirjandusele endale ja kogu avalikkusele, kuid hätta jäädi juba põhimõistetega: mis on ajakirjandus, kes ajakirjanik, mis avalikkus, mis avalik huvi, kes avaliku elu tegelane, kust jookseb lubatava ja lubamatu…
-
Nagu paljud Eesti mobiili-Interneti kasutajad teavad, tuli põhimõtteliselt sama ärimudeli kõrgaeg ent taas koos mobiilipõhise netiühendusega. Taas pakkusid operaatorid meile oma portaale kui kõigi võimalike teenuste algust ja lõppu ning taas, just nüüd, neil päevil ja kuil, hakkame nägema seda sorti elukorralduse lõppemist ka mobiilide puhul – kogu vaba Interneti surfamine on tänu parematele telefonidele, veebistandarditele ja surfamistariifidele aina mugavam. Minu viimaste aastate kestel läbi viidud…
-
Ma ei ütle, et meil pole häid ajakirjanikke. Just hiljuti kirjutas Eesti Naise ajakirjanik põhjaliku loo konverentsist, kus ma isegi esinesin. Ta oli teemasse süvenenud ja kontrollis pärast ka tsitaadid üle. Ma loen ja kuulan hea meelega paljusid Eesti meedias esinevaid inimesi nagu Andrei Hvostov, Andrus Kivirähk, Anvar Samost, Jaanus Piirsalu, Indrek Treufeldt, Krister Kivi, Mihkel Raud, Urmet Kook. Need on esimesed, kes meelde tulevad, aga…
-
Et fakte ja selgust on vähe, siis asendab range ratsionaalsuse, mis rahaasjus peaks kohustuslik olema, hoopis mütologiseerimine. Ajakirjanikud puhuvad elutule tule ja elu sisse, isikustavad, nagu neid põhikooli emakeele tunnis õpetati, ja nii ongi viimaste nädalatega eriti Postimehe abil põlise mütoloogia kangelaste nagu kratid, pisuhännad jne kõrvale astunud täisväärtuslikku elu elama Kärbe (mitte segi ajada kärbsega). Kärbe on kahtlemata negatiivne kangelane, ta on kuri, vägivaldne ja…
-
Tõsine küsimus on, milline on korruptsiooni olukord eramajanduses. Kas seal on korruptsioon erijuhtum või hoopis ärikultuuri osa? Eestis vallandati ühest suurest pangast mõni aeg tagasi töötaja, kes võttis mööbli hankijatelt altkäemaksu. Mis see on, kui pangajuhid annavad soodustingimustel laenu firmadele, mis hiljem osutuvad nende endi omanduses olevaks? Seda on Eesti pankades palju laiemalt praktiseeritud, kui sellest räägitakse. Juhtub, et firma töötaja, kes vastutab teenuste ostmise eest…
-
Sirbil mittetulunduslikuna seda huvi ei ole, kuid EALLi liikmeskonnast lahkumise põhjused on hoopis põhimõttelisemat laadi. On aegu ja olusid, mil saab purjetada ühises suunas mõnusalt erapooletuna, aga on teisi aegu, näiteks praegune, mil poolevalik tundub vältimatu. Miks peaks keegi tahtma olla vabatahtlikult kaasteeline allakäigumarsil, mida ajalehed-ajakirjad vääramatu kindlusega sammuvad? Sirp ju ei lahenda ministeeriumide asemel sotsiaalprobleeme, ei juhi valitsusest targemini riiki ega võta ööpäev läbi vastu…
-
Poolaasta kaupa arvutatud keskmise trükiarvu näitajad suurematel lehtedel on järgmised (tuhandetes):
2005 I 2005 II 2006 I 2006 II 2007 I 2007 II 2008 I 2008 II*
Postimees 66,55 66,2 65,45 64,45 67,7 66,5 66,15 62,85
Eesti Päevaleht 34,15 34,45 33,65 34,65 38,15 36,3 36,9 36,9
Õhtuleht 64,6 65,0 65,3 65,55 64,5 63,4 62,2 59,4
Eesti Ekspress 49,0 44,6 46,35 48,65 48,0 46,0 42,4 40,85
Maaleht 44,3 43,6 45,8 44,1 46,3 44,4 44,3 41,5
Andmed ilma detsembrita (juuli-november), mis mõjutavad enim aastavahetuse paiku lisatiraažiga ebausku…
-
–1
Vaatasin hiljuti nii-öelda kultuurhariduslikus korras lõpuks samuti Ron Howardi “Da Vinci koodi” ära. Põnev film. Ja seda igal võimalikul tasandil – ehk lisaks kõigele muule oma ehedas sümptomaatilisuses ka lihtsalt tänuväärne materjal kõigile akadeemilistele tõlgendajatele. Ja ma ei hakka rääkima siin aktuaalsest vajadusest anda Jumalale keha ja muuta lunastuse ja absoluutse puhtuse sümbol Püha Graal luust ja lihast naiseks. Audrey Tautou kehastuses veel igati ihaldusväärseks seejuures.…
-
Esimene pildike
“Meie kahetseme wäga, et tänast “Postimehe” numbert mitte üsna täitsa wälja anda ei saa, sest kunni tänini ei ole selle manuskript veel mitte täielikult meie kätte tulnud. Pärnus, 12. juunil 1880. Pärnu Postimehe toimetus.” Sellise tekstiga lõpeb Pärnu Postimehe viimane lehekülg, mille alaots on lihtsalt tühi, vaatamata sellele, et “teadaandmised” (s.t kuulutused ja reklaam) on trükitud suuremas kirjas kui tavaline.
Kuidas selle aja lehetegemine käis,…
