-
Hoiaku muutumise näiteid leiab selle aasta meediavoost massiliselt. Mäletame üldist kurjustamist, kui tuli uudis 2014. aasta taliolümpiamängude andmisest Sotšile. Sel talvel polnud kriitikat kuuldagi, arutati hoopis, kui palju venelased kodus medaleid kokku kahmavad. Idanaabriga leppimise käigus on meedia loobunud tõesti totratest väidetest: näiteks kuulutati kunagi üksmeelselt, et Nord Streami gaasijuhe hävitab igasuguse elu Läänemeres. Aga ka täiesti põhjendatud süüdistustest – okupeerib Venemaa ju jätkuvalt Gruusia alasid.
Ei…
-
Kas meedia põhjal on üldse võimalik aru saada, milline on meie energeetika tulevik? Tänulike lehelugejani jõuavad Eesti Energia salajased dokumendid, ajakirjaniku üksikasjaline kirjavahetus Auvere elektrijaama teise ploki tulevikuväljavaadete kohta ja arutelu Eesti Energia juhiga selle üle, kas 20meetrine tuleleek ja kottfiltri kõrbemine oli põleng (või hoopis plahvatus?) või mitte. Aga põhiküsimustele jääb vastus saamata. Üksnes ajakirjandust selles süüdistada oleks ebaõiglane, küllap pole otsustajate ringiski selge, kuidas…
-
Tüüpiline on seegi, et kui Eesti sarjad koosnevad suhetest ja probleemidest, siis „Kerge elu” ainult probleemidest, mis talle erilist sära ei lisa. Aga Margus Prangel peaosas on kahtlemata hea näitleja ning kui ta midagi ebakonventsionaalset tegema pannakse (näiteks püksata olematu tehingu õnnestumisest rääkima), põimub ka „Kergesse ellu” mõni meelelahutuslik noot.
Vana-aastaõhtul defineerisid „Tujurikkujad” kahe eesti näitleja kuvandi: Taavi Teplenkov „see, kes igas sarjas poliitikuid mängib” ja Tarvo…
-
Küll aga kasutasid võimaluse neile omasel moel ära Edgar Savisaar ja Kristiina Ojuland. Pealinna meer õnnitles Veerpalu ja tema mõttekaaslasi ning tuletas meelde, et ta on olümpiasangarile toetust avaldanud juba varem oma blogis. Viidatud kirjatükis, mis pärineb 26. augustist 2011, jagab Savisaar toetust olümpiasangarile sõrmeotsaga, küll aga lõpetab oma sissekande kurjakuulutavalt: „Rahvas tunneb end petetuna. Ma kujutan ette, et Suusaliidu eesotsas olnud Reformierakond kasutab dopingut ka…
-
Milles sellise saate toimetaja töö seisneb? Mismoodi sa jõuad niisuguse tekstini, et see saates kannab?
Kõigepealt on ju vaja välja pakkuda ideed ja need ma olen leidnud sellelt pinnalt, mis mulle endale huvi pakub, kus ma tunnen, et mul on endal lünk ja tahaksin rohkem teada. Ma olen alati arvanud, et minu roll toimetaja ja autorina on aidata ekraanile tarku, andekaid ja pühendunud inimesi. Olen seda…
-
Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvad Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK), Eesti Apostliku Õigeusu Kirik (EAÕK), Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide Koguduste Liit (EEKBL), Eesti Metodisti Kirik (EMK), Eesti Kristlik Nelipühi Kirik (EKNK) ja vaatlejaliikmetena Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liit (SPA) ning Rooma-Katoliku Kirik (RKK). Järgemööda sõna siiski ei saada, jäme ots on EELK (eelkõige Toomas Pauli) käes. Iseenesest on see hea, sest kõige sõgedamat juttu on viimase…
-
Täpselt sama kehtib ka Meikari kohta.
Pressikad on ajakirjandusele ideaalne võimalus hakata iseennast sabast sööma ja seeläbi veel tüütumaks minna. Nii on Armstrongi tekitatud vahulaine harjal jõutud piiluda juba Lõuna-Aafrika jalutu jooksja Oscar Pistoriuse dopingukappi ning sellestki vägev uudismull puhuda.
Paavstiga seoses on sääsk aga veelgi jõledamaks elevandiks täis puhutud kui USA jalgrattalegendi puhul. Kümnete tuhandete lemmik Raimond Kaugver pani juba 30 aasta eest ühele oma romaanile pealkirjaks…
-
2. Segaduste aeg (2006–2009).
Saatejuhtideks Kaileen Mägi ja Priit Kuusk või Katrin Vaga (Liis Lusmägi, Tuuli Koch, Elis Aunaste) ja Toomas Luhats. Ilmselt üritati vahetuvate saatepaaridega „Terevisiooni” mitmekesistada, aga välja tuli nagu puder ja kapsad. Kui Kaileen Mäge ja Priit Kuuske „Terevisiooni” saatejuhtidena veel ehk mäletatakse, siis Toomas Luhatsi partnerite meeldetuletamiseks läks vaja Vikipeedia abi. Lootus, et tekib kuvand kokkukuuluvatest saatejuhtidest kui vanadadest abielupaaridest, ei teostunud objektiivsetel…
-
„Vabariigi kodanikes” keskendutakse ühele ühiskondlikult olulisele teemale, mida lahatakse konstateerides, dotseerides, vaieldes, argumenteerides või irriteerides, sõltuvalt sellest, millised külalised on saatemeeskonnal õnnestunud stuudiosse kokku saada. Probleeme lahkavad kõneisikud on valitud kindlaid kriteeriume järgides: ideaalis peaksid nad valdama teemat, olema tuntud, atraktiivsed, oskama argumenteeritult vaielda ning oma arvamust väljendada ja põhjendada. Samuti ei tohiks nad olla igal võimalusel esinema kippuvad parteipoliitikud ja muud sorti avalikud käilakujud.2
Saate õnnestumine…
-
Pant maalis telepilti
Suur oli minu üllatus, kui lugesin Valdo Pandist kirjutatud raamatust, et „Reportaaž mitte millestki” (1967) saadeti hiljem Cannes’i telereportaažide konkursile. „Cannes’is auhinda ei saanud, kuna tegime asja algeliselt: sõitsime voorimehega ette ja salvestasime kolme peaaegu jäiga kaameraga. Polnud mingit kaasaskantavat tehnikat. Aga meile anti siiski tunnustuskiri kõige elurõõmsama, humoristlikuma lähenemise eest tõsisele teemale,” on kirjutanud Valdo Pant oma päevikus. Eks prantslasi võis tõesti pahviks…
