Kliimale tuleb kasuks

  • Mart Niineste, reklaamikirjanik ja kommunikatsiooni konsultant
    Mart Niineste

    Mart Niineste, reklaamikirjanik ja kommunikatsiooni konsultant

    „Ei­ei, pole vaja eraldi kilekotikesi, te võite juustu­ ja kaneelisaiakese ühte panna,“ püüan meie külapoe müüjale selgitada, et üks on parem kui kaks. Vähemalt kilekottide arvestuses. Muidugi olen ma keskkonnateadlik tarbija ning seetõttu ka asjade ülepakendamise vastu.
    Suured toidukaubandusketid eesotsas Rimiga pasundavad, kuidas nemad rohepööravad planeeti, kui kutsuvad üles loobuma kilekottidest. Jah, mina…
  • LILIAN HIOB, kuraator

    LILIAN HIOB, kuraator

    Kliimaküsimusest on saanud üks kesksemaid teemasid, millest ei saa mööda poliitikas, erasektoris ega ka majapidamises. Olukord on frustreeriv, sest kuigi rõhutakse iga inimese võimalusele keskkonda säästa, on suukorporatsioonid need, kelle teistsugusest suhtumisest oleks otsekohe suur kasu.
    Tarbija ja suurtootja on aga otseses…
  • MARGIT MUTSO, arhitekt
    Margit Mutso
    Sirbi arhiiv

    MARGIT MUTSO, arhitekt

    Ehitamine ei tule kuskilt otsast kliimale kasuks, majade majandamine samuti mitte, aga ilma selleta paraku ei saa. Ehitada tuleb hooneid, mis on võimalikult väikese süsiniku jalajäljega ja mis tagavad võimalikult väikse ökoloogilise jalajälje.
    Mis on selle saavutamiseks aga kõige õigem materjal? „Puit!“…
  • JUSS HEINSALU, kunstnik
    JUSS HEINSALU
    Ann Mirjam Vaikla

    JUSS HEINSALU, kunstnik

    Oma loomingus kujutan tihtilugu ette maailma, kus elu mõiste on palju avaram. Kus inimene ei seisa mitte elupuu tipus, vaid keset juurestikku puntras loomade, taimede, putukate, bakterite ja mineraalidega. Mineraalid kuuluvad inimese loodud hierarhias eluta loodusesse. See on aga aegunud arusaam.…
  • Villu Kadakas, arheoloog
    Villu Kadakas
    Albert Truuväärt / Õhtuleht / Scanpix

    Villu Kadakas, arheoloog

    Ehitusarheoloogial on kliimaga ootamatult palju seoseid. Isegi kui piirduda vaid viimase tuhande aastaga, siis on Eestis kogemus nii kliima soojenemise kui ka järsu jahenemisega. Ei ole teada, kuidas tajuti Eestis u 950. aasta paiku nn keskaegse soojaperioodi saabumist, kuid märksa selgem…
  • KRISTEL VILBASTE
    Kristel Vilbaste
    Erakogu

    KRISTEL VILBASTE

    Kliima päästab armastus looduse vastu
    Koroonakevadel hämmastas mind, kui kiiresti kogu Euroopa, sealhulgas Eesti, lukku läks. Kuidas oldi vabatahtlikult nõus end eraldama? Ilmselt oli oma osa nähtud katastrooffilmidel. Meie mõtteis kummitab aina ja aina, et maailm peabki iga natukese aja tagant kokku…
  • Tauno Vahter, kirjastuse „Tänapäev“ peatoimetaja
    Tauno Vahter

    Tauno Vahter, kirjastuse „Tänapäev“ peatoimetaja

    Kõigepealt halvad uudised. Ma ei tea küll Sirbi paberi täpset marki, aga mahtu ja tiraaži arvestades tuli selle numbri tegemiseks maha saagida umbes kümme puud. Eesti raamatute viimaste kümnendite rekordtiraažid on olnud umbes 30 000 – 40 000 eksemplari, sellise koguse jaoks…
  • TENNO TEIDEARU, etnoloog
    Tenno Teidearu

    TENNO TEIDEARU, etnoloog

    Kliimamuutused uurimisobjekti ja ühiskonnaprobleemina pole humantitaar- ja sotsiaalteadustele võõrad. Antropoloogid ja etnoloogid uurivad aina enam, kuidas on keskkonna ja kliimaga seotud muutused mõjutanud inimeste käitumist, hoiakuid ja kohanemist. Ka museoloogias on esile kerkinud püüd mõtestada inimese, keskkonna ja kliima seoseid ning…
  • STELLA SAARTS, kunstiteadlane
    Stella Saarts

    STELLA SAARTS, kunstiteadlane

    Kliimamuutused toovad meie elukorraldusse paratamatuid ümberkorraldusi, aga aina tähtsamaks saab küsimus, kuidas muutuvad inimesed ja nende hoiakud. Ühtlasi nõuab see ühiskonnas suurte mõttemustrite ümberkujundamist. Pingeline koroonakriis on ometigi näidanud, kui imekspandavalt kiiresti ja suure ulatusega võib ühiskonna korraldus ja sellest lähtuvalt…
Sirp