Elurikkus – Kliima
-
tõttu igal võimalusel kuuse- ja männikultuuridest välja.Metsanduse uus lendorava paradigma
Uudo Timm: „Loodus ei ole nii rumal ja evolutsioon pole käinud sel moel, et on siia tekitanud mingid mõttetud liigid. Igal liigil on siin maamunal ja ökosüsteemis oma roll.“
8 minutit -
Praegusel ajal jõuab aastas maailmameredesse miljoneid tonne plasti. Võrdluseks võib ette kujutada, et 1 Mt plastjäätmeid moodustab ligikaudu 132 000 prügiauto koormat.Wikimedia CommonsPlastid, probleem ja lahendus
Taastumatutel, fossiilsetel loodusvaradel põhinevatelt plastidelt tuleks üle minna taastuvatele ehk biopõhistele plastidele, see lõpetaks jäätmeprobleemid ja süsinikdioksiidi lisandumise atmosfääri.
9 minutit -
Loomaelamuste otsijad võiksid teada, et 96% (massist) kogu Maal elavatest imetajatest ja lindudest on kas inimesed ise (36%) või nende kariloomad (60%). Ülejäänud 4% jääb niisiis kõigile teistele ligikaudu 5600 maailma imetajaliigile ja 11 000 linnuliigile , kellest me loodusfilme väntame. See kõik tekitab vahel mõtteid loodusfilmidest ja -fotodest kui omamoodi rohepesust.Lihasöömise ökoloogika
Rahvastiku kasvuga samaaegselt toimunud heaolu kasv on omamoodi ökoloogiline ime. See on sündinud aga suuresti keskkonna arvelt ega ole seetõttu pikaajaliselt jätkusuutlik.
9 minutit -
Monsanto dokumendid IV
Eestis kasutatakse üha rohkem glüfosaati. Riik teadlaste arvamust ei kuula, kuigi riigil seisukoht puudub, oodatakse Euroopa Komisjonilt tulevaid juhiseid.
11 minutit -
Mis on herbitsiid glüfosaat?
Glüfosaadi keemiline olemus, leidumine keskkonnas ja inimorganismis ning toksilisus
7 minutit -
Oleme üks maailma suurimaid saastajaid inimese kohta – meie ökoloogiline jalajälg inimese kohta 192 maailma riigi seas on suuruselt üheksas – ning värskelt ilmunud hinnang Euroopa riikide kliimaeesmärkide täitmise kohta asetab Eesti tagant kolmandaks, tõstes esile, et kolm tagareas olevat riiki on kangekaelselt vastu nii riigisiseselt kui ka Euroopa Liidu tasandil kliimamuutusega tegeleva poliitika juurutamisele.Edward von Lõngus. Metsa riigile. 2018.Ei ole hilja, aga väga kiire on
Globaalmuutused on peatselt meie suurimaks julgeolekuriskiks, aga kus on Eesti keskkonnadebatt?
7 minutit -
Metsapoleemika teisel aastal purunes hüpotees, et poleemika lahenemist takistab puudulik suhtlus. Möödunud aasta peamised kokkupõrked polnud seotud võimaluste vähesusega, vaid metsade üle otsustava kapseldunud võimuga, kellele on ka avalikkuses ilmumas konkreetsete inimeste näod.Anneli PaloMetsapoleemika teine aasta: rägastiku võim
Kaks aastat väitlusi Eesti metsade tuleviku üle on pannud pettuma need pealtvaatajad, kes ootasid tõe võidukäiku, kiireid poliitilisi lahendusi, ajakirjanduse jahtumist või osalejate leebumist.
12 minutit -
Kui tuleb tahtmine tarbida, siis valigem mõttetu nipsasja asemel kultuur. Saastab vähem. Pildil tundmatu kunstniku teos Ahrenshoopi kunstnikeküla rannas.Piia RuberSaastamise olemus
Tahame hästi elada ja palju tarbida, teha seda üksteise võidu aina kiirenevas tempos ja hoolimata retoorikast, armastusest laste ja lastelaste vastu, tegelikult külma kõhuga oma kallite järeltulijate arvelt.
8 minutit
