Toeta

Elurikkus – Kliima

  • Kõige tähtsam on energia
    Ilma fotosünteesi ja auruturbiini vaheastmeteta toodavad päikesekiirgusest elektrit fotoelektrilised päikesepatareid, päikeseküttel puhuvat tuult ja voolavat vett muudavad elektriks elektrituulik ja hüdroelektrijaam. Pildil Pakri energiapark.
    Andres Kuusk
    ,

    Kõige tähtsam on energia

    Süsihappegaasi hulk atmosfääris on industriaalajastul kasvanud üle 40%. Nii kiiret kasvu pole teadaolevalt olnud viimase 66 miljoni aasta kestel.

    Andres Kuusk
    9 minutit
  • ,

    Transformatsioon keskkonnahariduses

    Hoolimata sellest, et keskkonnateadmised on justkui kogu aeg meie ümber, oleme eestlastena keskkonnateadlikkuselt tavalist prügi sorteeriv metsarahvas.
    Praeguses olukorras, mil noored reedeti kliimastreigivad, mil Maa ületarbimise päev (Earth Overshoot Day1) liigub jõudsal sammul aasta esimesse poolde – sel aastal oli see 29. juuli,* mil rahvusvahelised raportid (sh IPCC2 ja IPBES3) hoiatavad, et ökokatastroof on kohal, mil Eesti elanike suur keskkonnateadlikkus4 tegudega kokku ei lähe, on vaja kõneleda…
    Liisa Puusepp
    6 minutit
  • ,

    Eesti tulevik ja säästlik mineraalikasutus

    Eestist võiks saada Euroopa liider linnakaevandamises ning jäätmetest strateegiliste ja muude pöördelise tähtsusega ainete eraldamises.
    Astume esimesi julgeid samme järgmisesse sajandisse – sajandisse, mida iseloomustavad ühiskonna, keskkonna ja majanduse proovikivid, mis jätkuvalt määratlevad ja eristavad eestlasi maailmas kui tehnoloogiliste avastuste ja tehnoloogilise arengu juhte ja uuendajaid.
    Üha enam sõltub see tulevik, millest räägin, kaevandatavate maavarade avastamisest, arendamisest, kaevandamisest, tootmisest, kasutamisest ja taas­kasutamisest.
    Alates hetkest, mil teie pea täna hommikul…
    Michael Hitch
    9 minutit
  • Linnafestival kliimastreigi ja korruptsioonitantsuga
    Enne Narvas esinemist oli Islandi bänd Hatari teinud hämmastavalt põhjaliku eeltöö, uurinud välja, millised teemad kõnetavad kohalikku kuulajat. Eesti keeles kõneldi näiteks korruptsioonitantsust.
    Liis Reiman
    ,

    Linnafestival kliimastreigi ja korruptsioonitantsuga

    Ida-Virumaal käiakse praegu tööstusmaastiku ja postsotsialistliku pärandi huvist, kuid varsti on seal elamiseks, töötamiseks ja niisama käimiseks teised põhjused.

    Maria Mölder
    7 minutit
  • Puudest ja regulatsioonidest
    Tallinna botaanikaaia töötajad kaardistasid 1980ndatel Kalamaja ja Kadrioru puud ja põõsad üksikpuude tasemel. Nüüd oleks vaja puude raiete ja istutuste andmete analüüsi, kuivõrd on haljastus vähenenud.
    ,

    Puudest ja regulatsioonidest

    Tallinnas alanud ettevõtmine on laienenud üle Eesti ning kokku on üksikpuude või nende rühmadena loendatud kümneid tuhandeid puid ja talletatud tohutut materjali.

    Heldur Sander
    8 minutit
  • Läänemeres muutusteta
    Peame otsustama, kas piirame oluliselt põllumajandusväetiste kasutust, pinnast hävitavat metsaraiet ja soode kuivendamist või alustame Läänemeres mastaapset vesiviljelust, mis neelaks üleliigsed toitained ja looks Eestis uue majandusharu, mis võimaldaks toota Eesti merest kõrge toiteväärtusega tervislikku toitu.
    Piia Ruber
    ,

    Läänemeres muutusteta

    Kliimamuutused ning põllumajandusest, lageraietest ja märgalade kuivendamisest tingitud toitainete vool on põhjustanud merepõhja kõrgema elustiku väljasuremise.

    Teet Randma
    6 minutit
  • Metsapoleemika kolmandal aastal ronisid kollid kapist välja
    Aburi hiis kanti 2018. a pühapaikade kaardile ja see avalikustati metsaregistris ja maa-ameti geoportaalis. Pühapaikade kaart on mitme kraadi võrra täpsem RMK pärandkultuuri kaardist, mida metsatöödel läbivalt arvestatakse. Ometi otsustas keskkonnaministeerium pühapaikade kaardi maha võtta. Vastasel juhul oleks Aburi hiie maaomaniku metsateatisele kantud märge, et tema maal asub hiiekoht ja metsa majandamisel on soovitav seda arvestada.
    Ahto Kaasik
    ,

    Metsapoleemika kolmandal aastal ronisid kollid kapist välja

    Eestlaste võimetus kolme aasta jooksul metsatüli lahendada seostub üldisema moraaliprobleemiga ja paljastab riigi keskkonnapoliitilise mahajäämuse.

    Asko Lõhmus
    13 minutit
  • ,

    Läbi taimede tähtede poole

    Ülo Niinemets: „Praegu võib täheldada tendentsi, et kohati on kliimamuutused niivõrd kiired, et taimed ei suuda selle tempoga kaasas käia.“

    Akadeemik Ülo Niinemets on üks enim tsiteeritud Eesti teadlasi. Nii on viimasel kümmekonnal aastal näidanud bibliomeetria. Praegu on ta Eesti maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli juht ja taimefüsioloogia professor.
    Ülo Niinemets on veel sellegipoolest tähelepanuväärne, et mõtestab protsesse ja aktuaalseid teemasid märksa laiemalt,…
    Margus Maidla
    10 minutit
  • Pärnade linn
    Peterburi arhiivis asuvale Tallinna plaanile 1728. aastast on märgitud puud. Pildil Skoone bastion.
    ,

    Pärnade linn

    Geneetiline analüüs tõendas 1600ndatest kuni tänapäevani Euroopa riikides laialdaselt istutatud pärnade piiratud algallikat.

    Heldur Sander
    9 minutit
  • Kuidas päästa kõresid ehk Andke konnadele elupaigad tagasi
    Teadaolevalt on Eestis säilinud 15 kõreasurkonda. Enamik säilinud kõreasurkondadest asustas varasemalt luite- ja liivikumaastikke. Tänu karjääridele suutsid need asurkonnad avatud liivaalade ulatusliku metsastamise üle elada. Kahjuks pole aga senini õnnestunud selliseid rannaniite, kus kõre on veel säilinud, ulatuslikumalt hooldusse saada. Sinna, kus kõresid enam pole, on liigi tagasi asustamine väga keeruline.
    Olev Mihkelmaa / Wikimedia Commons
    ,

    Kuidas päästa kõresid ehk Andke konnadele elupaigad tagasi

    Riinu Rannap: „Kõre hoidmiseks ei pea loodusesse looma loomaaeda, vaid meil tuleb osata näha liigi ja tema elupaiga säilimise taga olevaid looduslikke protsesse.“

    Ulvar Käärt
    10 minutit
Sirp