Elurikkus – Kliima
-
Heitlikud kliimaolud on Kariibi mere saarte uus normaalsus. 2024. aasta juunis tabas Kariibi mere saari tugevuse ja ajastuse rekordeid murdnud viienda kategooria orkaan Beryl. Pildil Saint Vincent ja Grenadiinide elanik oma purustatud äri kõrval 2024. aasta juulis.Lucanus Ollivierre / AP / ScanpixKariibi mere saareelanikud orkaani ja vulkaani vahel
Muutused on Eestis tõenäolisemalt poliitilist ja majanduslikku laadi. Maakoor püsib siin paigal ja ilm, ehkki koos aastaaegadega muutuv, on seni vaid aeg-ajalt imelik, andes tulevastest muutustest vaid põgusalt märku. Kuidas on aastatuhandeid elatud pidevate raputuste keskel ja kuidas uued muutused vähendavad…4 minutit -
Nigula kaitseala keskusest on järele jäänud vaid sildisein, ka keskusehoone läheb varsti müüki.Kristel VilbasteLooduse kaitse. Lootuse kaitse
Looduskaitse peab uuesti muutuma looduse kaitseks. Praegune süsteem teeb Eesti loodusväärtused haavatavaks, loodust kaitstakse pigem paberil.
8 minutit -
Loomade varjupaigas Tuulispääl elavad päästetud farmiloomad oma elu lõpuni võimalikult liigiomaselt. Pildil lehm Paprika.Annika LeppEnam-kui-inimloom
Loomaõiguste ideestiku jõudmine kriitilise massi inimesteni on ainult aja küsimus.
4 minutit -
Koduõu, kus on madalaks niidetud ja niitmata alasid.Meelis PärtelÖkoloogiline kirjaoskus
Kui ühiskond mõistaks elurikkuse ja ökosüsteemide toimimise põhimõtteid, kaoks suur osa looduskaitse ja argielu vahelisi vastuolusid.
5 minutit -
Rootsi kuninga visiidiks tehti maaülikoolis näitus sellest, milliseid kliimamuutusi leevendavaid biomajanduslikke lahendusi teadlased ettevõtjatele ja ühiskonnale pakuvad. Pildil Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Timo Kikas ja president Alar Karis.Eesti MaaülikoolUued loodusega kooskõlas tehnoloogiad
Timo Kikas: „Biomajanduse põhiline mõte on, et me suudaksime eksisteerida siin planeedil niimoodi, et me planeeti ära ei tapa.“
13 minutit -
Uus elektritaristu võib olla vastuolus harjumusliku ja tähtsa keskkonnakasutusega (nt kalastamine, pärandmaastikele keskenduv turism, metsade majandamine) ja seega ka kohaliku identiteedi ja mälumaastikega. Pildil päikesepark Räpina vallas Ruusal.Arvo Meeks / Lõuna-Eesti PM / Scanpix BalticsKuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaellu?
Praegusel kujul kipub rohepööre kui ühtlustav ja ülalt alla protsess ignoreerima seni toiminud ja ka hiljuti hüljatud keskkonnasäästliku elamise viise.
9 minutit -
Tallinna elektrijaam. Vaade mere poole. Ligikaudu 1890–1920. J. & P. Parikas.AM N 5631:190, Eesti Ajaloomuuseum SAUued energiaallikad. Midagi uut päikese all?
Pilguheit minevikku, et tutvuda, mis oli seoses tehnoloogiatega päevakorral sadakond aastat ehk mitu inimpõlve tagasi.
4 minutit -
Üheksa Maa süsteemi, mida peab tasakaalus hoidma. Üheksast piirist kuus on ületatud.Katherine Richardson, Will Steffen, et al.Kliimakriis filosoofi pilgu läbi
Graham Parkes: „Arenenud maailm peab drastiliselt vähendama energia ja kaupade tarbimist. Seejuures tuleb piirata üüratut priiskamist energia, toiduainete, joogivee ja tarbekaupadega.“
7 minutit -
Joonis. Kahjurputukas sööb taime peale pritsitud preparaadi sisse, see jõuab putuka seedetrakti. Sealt liigub kaheahelaline RNA (dsRNA) raku tsütoplasmasse, kus see tuntakse ära ja lõigatakse väikesteks fragmentideks (siRNA). Need väikesed fragmendid harutatakse lahti üksikahelateks, mis integreeruvad geenivaigistuse kompleksi ja paaruvad sihtmärgiks oleva RNA ahelaga, millele tekitatakse lõige ja sellega takistatakse sihtmärgiks oleva valgu sünteesi. Modifitseeritud Mallikarjuna R. Joga et al., 2016.Roheline kaitse!
Samm lähemale põllumajanduse rohelistele eesmärkidele, kasutades uudset täppistaimekaitse strateegiat ja kahjuritõrjes elurikkuse rakendamist.
8 minutit
