-
LINN ANDIS KULTUURITEHASELE TALLINNA KATLAMAJA
Eesti ainuke järjepidevalt tegutsenud kultuuritehas, Euroopa sõltumatute kultuurikeskuste võrgustikku Trans Europe Halles kuuluv Kultuuritehas Polymer saab endise Tallinna katlamaja hoonetekompleksi peremeheks.
Möödunud neljapäeval koos tehaserahvaga Põhja puiesteel asuvat Tallinna endist katlamaja ning elektrijaama külastanud linnapea Tõnis Palts kinnitas, et kultuuritehaseks muunduv imposantne katlamaja on Tallinnale oluline samm teel Euroopa 2011. a kultuuripealinnaks. Analoogselt praeguse Polymeri Kultuuritehasega, mis on tegutsenud 2002. aastast Tulika tänava ääres…
-
Pärit kooliõpetaja perest, lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1962. aastal eesti keele õpetajana. Õpetaja jõudis ta olla aasta pärast ülikooli ja kaks oma viimast eluaastat.
Inimesena armastas ta kõike ilusat, loodust ja loomi. Sagedase reisimisega avardas ta oma maailmapilti.
Loominguliste sektsioonide juhatajana kinoliidus oli tal võimalus kaitsta ja propageerida head kunsti ka kurjal ajal. Ta tegi seda, pühendunult ja kirega.
Kolleegid ja sõbrad Eesti Kinoliidust
Ärasaatmine reedel, 15. juunil kell…
-
Juri Anduganovi tegevus pärast Marimaale naasmist ei piirdunud lingvistikaga. 1977. aastal oli ta Mari Ülikooli folklooriansambli Rija-Rija üks asutajaid. Olude vabanedes 1995. aastal lõi ta aga mari omausuliste kultuuriühingu Sorta (Küünal). Tõelise Eesti sõbrana pidas ta tähtsaks ka eesti keele ja kultuuri tutvustamist ja korraldas Mari Riiklikus Ülikoolis eesti keele õpetamise.
2002. a. lahkus Juri Anduganov Hantõ-Mansiiskisse vast loodud Jugra ülikooli, kus ta rajas soome-ugri keeleteaduse ja…
-
Kun Pa maal ?Katelsepp?.
?6. VII avati Viljandi Kondase keskuses Ungari mustlasnaivistide loomingu näitus. Näituse on koostanud mustlasfondi RomArt kogude põhjal János Rékasi ja Eestisse on selle vahendanud Ungari Instituut. Eksponeeritud on ligi 40 maali. Ungari mustlasi hinnatakse eelkõige nende suurepärase musitseerimisoskuse tõttu, nende visuaalkultuuri ja kunstiharrastusi hakati aga süstemaatilisemalt uurima alles 1980. aastatel. Temaatika poolest võib mustlasnaivistid jagada kahte rühma: ühed on eneseväljendusviisi leidnud…
-
Mari Roosvalti kaks näitust
27. VI avati G-galeriis Mari Roosvalti näitus ?Sünonüüm? ja 30. VI Haapsalus Evald Okase majamuuseumis ?Retrospektiiv?. Haapsalu näitus annab ülevaate Mari Roosvalti rohkem kui 30aastasest kunstnikuteest. Väljas on 1970ndate ja 80ndate vene konstruktivismist mõjutatud ning oma koduga seotud ruumiotsingud, 1990ndate alguse ekspressiivselt abstraktsed maalid, bioloogilised jäljed, paika käsitlevad kollaa?id. G-galerii ekspositsioon koosneb uutest, põhiosas tänavu valminud õlimaalidest, mida iseloomustab eelkõige teiste maalikunstnike tööde …
-
Heinz von zur Mühleni ajaloolaste ringkonnis hästi tuntud ja kõrgelt hinnatud tööd keskenduvad Eesti, eriti aga Tallinna vanemale ajaloole. Ta on käsitlenud põhjalikult ka eestlaste osatähtsust ja seisundit vanas Tallinnas. Oma uurimistöös kasutas Mühlen ulatuslikult Tallinna Linnaarhiivi allikaid, millest märkimisväärne osa asus Teisest maailmasõjast kuni 1990. aasta sügiseni Saksamaa Liitvabariigis.
Mühleni teadusliku pärandi hulka kuulub mahukas, Tallinna vanema ajaloo käsiraamatuks kujunenud ?Sakslane ja mittesakslane keskaegses ja…
-
Helle Mustoneni mälestavad kolleegid Hortus Musicusest, Eesti Kontserdist ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumist.
-
Orelikontsertidega alustas Uusväli juba aastal 1960, edasine esinemisgraafik kujunes tal nii aja- kui sisutihedaks: ringreisid viisid interpreedi kaugele Eesti piiride taha. Kuigi oma tuntuse saavutas Uusväli eelkõige J. S. Bachi ja XIX sajandi prantsuse orelimuusika esitajana, propageeris ta väsimatult ka eesti oreliteoseid. Silmapaistvaks panuseks eesti kultuurilukku kujunes osalemine mahuka heliplaadisarja ?Eesti orelid? lindistustel.
Manalateele on läinud küll tähelepanuväärne orelikunstnik, ent tema salvestised helisevad edasi.
Sõbrad ja kolleegid
-
Katrin Koskaru sai EKA lõpetaja preemia
Eesti Kunstiakadeemia annab sel aastal esimest korda välja 50 000-kroonise preemia ühele vabade kunstide teaduskonna bakalaureuse astme lõpetajale. Preemia on asutanud kaks kunstikogujat Guido Sammelselg ja Armin Kõomägi ning see on mõeldud toetusena ühele noorele tudengile aastaks kooli lõpetamise järel. Preemiasaaja valib välja spetsiaalselt selleks kokku kutsutud komisjon, kuhu sel aastal kuulusid kunstnik Liina Siib, Hanno Soans, Mare Mikoff ja Marko Mäetamm.…
-
Edasi tuli mitmekülgne ja pikk tööelu, kuigi töötegija oli oldud juba õppimiste kõrvalt, peamiselt kontsertmeistri ja illustraatorina. Ansamblimängust saigi üks tema kutsumusi, mis viis kokku kümnete muusikutega ? lauljate, keel- ja puhkpillisolistide ning ansamblitega ? püsivamalt Ines Rannapi, Mare Teearu ja Jaan Tamme nimelise puhkpillikvintetiga, õnnestavamalt ehk Jevgeni Nesterenkoga Mart Saare juubelikontserdil. Tudengipõlve jäi veel ridamisi algusi, ka raadio- ja teleautori ning kriitikuna. Orienteerudes suurepäraselt maailma…
