-
TIIA JOHANNSON KUI MUUSEUM
18. VIII avati Tallinna Kunstihoone galeriis Tiia Johannsoni (1965 ? 2002) mälestusnäitus ?Self. Museum?. Tiia Johannsoni kunstnikuelu on XX sajandi kunstiajaloo lühikursuse näide: abstraktsest maalikunstist ja kollaa?idest video- ja sealt edasi netikunstini. Johannsoni suhtumist netikeskkonda ja oma projektidesse ilmestab iroonia ja distantseerumine tehnofeti?istlikust meediakunstist. Tema narrivad pöördumised vaataja poole, nagu ?mine koju, mitte oma koduleheküljele? (?go home, not to your homepage?), ?internet…
-
?9. VIII avati Hausi galeriis Leonhard Lapini näitus ?Suprestaarid?. Väljas on paarkümmend viimastel aastatel valminud kollaa?i, mida varem pole Eestis terviknäitusena eksponeeritud. Lapin alustas seeriaga ?Suprestaarid? 1993. aastal ning on jätkanud tänaseni. Oma kollaa?ide loomisel kasutab autor pakendeid ning reproduktsioone. Kunstniku sõnul on tegemist isiklike ja subjektiivsete teostega. Tema kollaa?ides võib näha ka popkunsti ja vene konstruktivismi mõjutusi, neid on Lapin aastaid uurinud.
?10. VIII avati Tallinna…
-
Sel aastal 6. ? 17. VIII kolmandat korda toimuv Läänemere festival on omanäoline kultuuri ja keskkonnakaitse sümbioos. Festivali algatajate Esa-Pekka Saloneni ja Valeri Gergievi ning Stockholmi Berwaldhalleni direktori Michael Tydéni sõnul on festivalil sel aastal esindatud kõigi Läänemere-äärsete maade muusikud.
Festivali kunstiline juht Esa-Pekka Salonen on öelnud: ?Meie peamine huvi on esitada parimat, mida pakub Läänemere maade muusika- ja kunstielu.?
6. VIII kõlab Helsingis kergejõustiku maailmameistrivõistluste avamuusika,…
-
Katrin Koskaru sai EKA lõpetaja preemia
Eesti Kunstiakadeemia annab sel aastal esimest korda välja 50 000-kroonise preemia ühele vabade kunstide teaduskonna bakalaureuse astme lõpetajale. Preemia on asutanud kaks kunstikogujat Guido Sammelselg ja Armin Kõomägi ning see on mõeldud toetusena ühele noorele tudengile aastaks kooli lõpetamise järel. Preemiasaaja valib välja spetsiaalselt selleks kokku kutsutud komisjon, kuhu sel aastal kuulusid kunstnik Liina Siib, Hanno Soans, Mare Mikoff ja Marko Mäetamm.…
-
LINN ANDIS KULTUURITEHASELE TALLINNA KATLAMAJA
Eesti ainuke järjepidevalt tegutsenud kultuuritehas, Euroopa sõltumatute kultuurikeskuste võrgustikku Trans Europe Halles kuuluv Kultuuritehas Polymer saab endise Tallinna katlamaja hoonetekompleksi peremeheks.
Möödunud neljapäeval koos tehaserahvaga Põhja puiesteel asuvat Tallinna endist katlamaja ning elektrijaama külastanud linnapea Tõnis Palts kinnitas, et kultuuritehaseks muunduv imposantne katlamaja on Tallinnale oluline samm teel Euroopa 2011. a kultuuripealinnaks. Analoogselt praeguse Polymeri Kultuuritehasega, mis on tegutsenud 2002. aastast Tulika tänava ääres…
-
Pärit kooliõpetaja perest, lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1962. aastal eesti keele õpetajana. Õpetaja jõudis ta olla aasta pärast ülikooli ja kaks oma viimast eluaastat.
Inimesena armastas ta kõike ilusat, loodust ja loomi. Sagedase reisimisega avardas ta oma maailmapilti.
Loominguliste sektsioonide juhatajana kinoliidus oli tal võimalus kaitsta ja propageerida head kunsti ka kurjal ajal. Ta tegi seda, pühendunult ja kirega.
Kolleegid ja sõbrad Eesti Kinoliidust
Ärasaatmine reedel, 15. juunil kell…
-
Juri Anduganovi tegevus pärast Marimaale naasmist ei piirdunud lingvistikaga. 1977. aastal oli ta Mari Ülikooli folklooriansambli Rija-Rija üks asutajaid. Olude vabanedes 1995. aastal lõi ta aga mari omausuliste kultuuriühingu Sorta (Küünal). Tõelise Eesti sõbrana pidas ta tähtsaks ka eesti keele ja kultuuri tutvustamist ja korraldas Mari Riiklikus Ülikoolis eesti keele õpetamise.
2002. a. lahkus Juri Anduganov Hantõ-Mansiiskisse vast loodud Jugra ülikooli, kus ta rajas soome-ugri keeleteaduse ja…
-
Kun Pa maal ?Katelsepp?.
?6. VII avati Viljandi Kondase keskuses Ungari mustlasnaivistide loomingu näitus. Näituse on koostanud mustlasfondi RomArt kogude põhjal János Rékasi ja Eestisse on selle vahendanud Ungari Instituut. Eksponeeritud on ligi 40 maali. Ungari mustlasi hinnatakse eelkõige nende suurepärase musitseerimisoskuse tõttu, nende visuaalkultuuri ja kunstiharrastusi hakati aga süstemaatilisemalt uurima alles 1980. aastatel. Temaatika poolest võib mustlasnaivistid jagada kahte rühma: ühed on eneseväljendusviisi leidnud…
-
Mari Roosvalti kaks näitust
27. VI avati G-galeriis Mari Roosvalti näitus ?Sünonüüm? ja 30. VI Haapsalus Evald Okase majamuuseumis ?Retrospektiiv?. Haapsalu näitus annab ülevaate Mari Roosvalti rohkem kui 30aastasest kunstnikuteest. Väljas on 1970ndate ja 80ndate vene konstruktivismist mõjutatud ning oma koduga seotud ruumiotsingud, 1990ndate alguse ekspressiivselt abstraktsed maalid, bioloogilised jäljed, paika käsitlevad kollaa?id. G-galerii ekspositsioon koosneb uutest, põhiosas tänavu valminud õlimaalidest, mida iseloomustab eelkõige teiste maalikunstnike tööde …
-
Heinz von zur Mühleni ajaloolaste ringkonnis hästi tuntud ja kõrgelt hinnatud tööd keskenduvad Eesti, eriti aga Tallinna vanemale ajaloole. Ta on käsitlenud põhjalikult ka eestlaste osatähtsust ja seisundit vanas Tallinnas. Oma uurimistöös kasutas Mühlen ulatuslikult Tallinna Linnaarhiivi allikaid, millest märkimisväärne osa asus Teisest maailmasõjast kuni 1990. aasta sügiseni Saksamaa Liitvabariigis.
Mühleni teadusliku pärandi hulka kuulub mahukas, Tallinna vanema ajaloo käsiraamatuks kujunenud ?Sakslane ja mittesakslane keskaegses ja…
