-
Sirbi uus leht on nüüdsest avatud
-
Teadlasena paelus Sulev Vahtret eesti talurahva kui tänapäevase rahvuse selgroo võitlus oma vabaduse eest, alates muistsest vabadusvõitlusest kuni sihile viinud riikluse loomiseni, rahvastikulooline areng ja rahva vaimumaailm läbi allasurutuse sajandite, tema kiriku- ja koolimeestest valgustajate tegevus rahva ärksa ja edenemisvõimelisena hoidmisel.
Olnud 1955. aastast kuni emeriteerumiseni 1993. aastal Tartu ülikooli ajaloo-osakonna õppejõud, püsisid tema sidemed kolleegidega töised ja tulemusrohked ka hiljem, nii juhendaja kui ka suuremate teadustööde…
-
Paul Luhteina töörohke elu perioodid on olnud mitmete loominguliste rõhuasetustega, kuid igal neist suutis ta luua eesti kunstivaramusse püsima jäänud teoseid. Alustava kunstnikuna tegeles ta innukalt rakendusgraafika vallas, pälvides 1932. aastal Tšehhoslovakkias toimunud Teplice-Schönau kuurordi plakativõistlusel preemia, mis jäi selles valdkonnas tähtsamaks rahvusvaheliseks tunnustuseks sõjaeelsel perioodil. 1936. aastal sai Paul Luhtein riiklike teenetemärkide kavandite kutsutud osavõtjatega võistlusel esikoha, mille tulemusena valmisid Riigivapi orden ja selle kett…
-
“Sild” on sümboolne kujund, mis märgib ühendamist, kandmist, alt läbi kulgemist, voolamist, samuti konstruktiivsust, tugevust ja kestmist. Ka keset Jõhvi linna seisab raudteesild, mis ehitati 1970ndail ja on tänaseks amortiseerunud ning kuulutatud varisemisohtlikuks.
Näitusele oodatakse sillakujundi tõlgendusi, teretulnud on kõikvõimalikud materjalid, installatsioonid, objektid, tehnikad (reljeefid) jms. Osalemise ettepanekud ja tööde eeskiisid/kirjeldused saata 3. VII Vabaduse väljak 6, Tallinn 10146 või e-postiga terje.ojaver@mail.ee; vergovernik@hot.ee; m.tammi@design-est.com. Fotod näituseruumidest aadressil…
-
Kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest:
Jaan Kross – esitanud Eesti Kirjanike Liit. Jaak Soans – esitanud Eesti Kunstiakadeemia.
Preemia suurus on 300 000 krooni.
Kultuurpreemia 2005. aasta loominguliste saavutuste eest:
Mare Aun – kolm kogumikku “Setumaa. Uurimusi arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost” (2003, 2004, 2005),
esitanud Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut.
Doris Kareva – luulekogu “Aja kuju”, esitanud Eesti Kirjanike Liit, Kultuurileht Sirp.
Krista Kodres – raamat “Eesti kunsti ajalugu II…
-
Eesti Teatriliit, Vanemuise selts ja teater, Eesti Teatri- ja
Muusikamuuseum
-
Eve Neem sündis Pärnus, lauljatee sai alguse Klaudia Taevi juures. Pärast keskkooli õppis Tallinna muusikakoolis ja konservatooriumis Ludmilla Issakova klassis. Meelde on jäänud tema väga jõuline ja tahteküllane natuur, kellele loodus oli andnud palju: selle tunnistuseks on II preemia Minski liiduvabariikide-vahelisel lauljate konkursil (1971). Tundub uskumatu, et ta oli vaid teise kursuse tudeng, kui lavastaja Paul Mägi ja dirigent Neeme Järvi usaldasid talle Verdi ooperis “Trubaduur”…
-
Teadlikult lihtne alternatiivdisain
Täna kell 16 avatakse tarbekunsti- ja disainimuuseumis saksa alternatiivse tootedisaini näitus “Teadlik, lihtne, teadlikult lihtne”. Kuraatorite Volker Albuse, Markus Bachi, Monika Walli valiku eesmärk on osutada teadlikult lihtsate esemete võlule. Väljas on 122 eksponaati 1980. ja 1990. aastatest, peamiselt mööbel ja valgustid. 16. II kell 11 peab Teletornis saksa mööblitootja Nils Holger Moormann loengu “Ära iial ütle ei! Väljakutsed ettevõtte loovusele”. Loengu on korraldanud…
-
Mikkel oli hasartne koguja, kes tundis tõelist naudingut kaunist vanast mööblist, portselanist, maalidest ja skulptuuridest enda ümber. Need kunstiesemed teenisid teda igapäevases elus, hellitasid kenasti paigutatuna silma korteris, kus sageli kõlas klassikaline muusika ja külalised jutlesid ümber Meisseni serviisiga kaetud laua.
Johannes Mikkel hindas kõrgelt omanimelise muuseumi esimest direktorit Lilian Schönbergi, kelle peent ilutunnet ta imetles. Nüüdseks on lahkunud nii Lilian Schönberg kui ka muuseumi kujundaja Saima…
-
•Eesti Kultuurkapital andis laupäeval Eesti Kunstimuuseumi uues hoones Kumus üle 2005. aasta preemiad eelmise aasta kultuuri tipptegijatele.
Eesti Kultuurkapitali aastapreemia suurus on 100 000 krooni ning selle annab välja Kultuurkapitali nõukogu. See määratakse tipptegijatele rahvakultuuri, näitekunsti, kirjanduse, helikunsti, kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti, arhitektuuri ja audiovisuaalse kunsti valdkonnas. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia pälvisid: rahvakultuuri vallas Olev Oja silmapaistvate saavutuste eest Eesti koorijuhtide kasvatamisel ja aktiivse ühiskondliku tegevuse…
