-
1. auhind “Vaikus ja karjed” (märgusõna “Vaikus ja karjed”), autor Andres Noormets – 20 000 krooni
2. auhind “Forss minoor” (märgusõna “Forss minoor”), autorid Ernst Miil ja Andri Luup – 15 000 krooni
3. auhind “Laviin” (märgusõna “Lõksus”), autor Martin Algus – 10 000 krooni
Ergutuspreemiad – ´a 3000 krooni
“Minakassett” (märgusõna “Diktofon”), autor Jim Ashilevi
“Mäng” (märgusõna “Tuisk”), autor Tiia Selli
“Viiendal päeval” (märgusõna “Viiendal päeval”), autor Kadri…
-
1. auhind “Vaikus ja karjed” (märgusõna “Vaikus ja karjed”), autor Andres Noormets – 20 000 krooni
2. auhind “Forss minoor” (märgusõna “Forss minoor”), autorid Ernst Miil ja Andri Luup – 15 000 krooni
3. auhind “Laviin” (märgusõna “Lõksus”), autor Martin Algus – 10 000 krooni
Ergutuspreemiad – ´a 3000 krooni
“Minakassett” (märgusõna “Diktofon”), autor Jim Ashilevi
“Mäng” (märgusõna “Tuisk”), autor Tiia Selli
“Viiendal päeval” (märgusõna “Viiendal päeval”), autor Kadri…
-
Lauluvõistluse tingimused:
– Meloodia ja sõnad peavad olema algupärased.
– Laulu pikkus kuni 4 minutit.
– Üks autor või kollektiiv võib konkursile esitada kuni kaks võistlustööd.
– Laul peab väärtustama eakaid inimesi ja nende tegemisi.
– Laulu võivad esitada mistahes earühma (lapsed, noored, täisealised tööeas või eakad) kuuluvad solistid, ansamblid, laulukoorid vm kollektiivid.
– Laul peab olema salvestatud CD-le või DVD-le.
– Salvestisele tuleb lisada paberkandjal laulusõnad ning kinnine ümbrik laulu autorite ja esitajate andmetega (nimi, telefon, aadress, e-post).
Võistlustööd saata…
-
Iseseisvuspäeva eelõhtul annab Sirp au riigi kultuuripreemiate ja Wiedemanni keeleauhinna laureaatidele: Ilse Lehistele, Ellen Niidule, Arvo Pärdile ja Aarne Ükskülale.
Kaarel Tarand aust, truudusest, ametnikust ja poliitikust. Tiit Hennoste hindab raamatuturgu, Ero Liivik otsedemokraatia võimalusi.
Leopardid ja leopardsed lõvid ehk kes on kes Eesti vapil. Eesti näod pildis ja Eesti lood filmis.
Märt Väljataga ja Aija Sakova: kuidas lunastada Lasnamäe? Linda Kaljundi: kuidas võita ristisõda? Kaks vaadet Mana-mees Hellar…
-
Värske Vikerkaare-numbri autorkond koosneb peamiselt inimestest, kes on ühel või teisel moel seotud Eesti Humanitaarinstituudiga – nüüdseks Tallinna Ülikooli alla kuuluva omapärase kooliga, mis tähistas eelmise aasta lõpul oma 20. aastapäeva. EHI-s on õpetatud kirjandust, semiootikat, kultuuriteadusi, antropoloogiat, sotsioloogiat, filosoofiat ja distsipliine, mida nimetati vanasti orientalistikaks. Kõik need valdkonnad on Vikerkaare topeltnumbris ka esindatud.
Jaanus Adamson artikkel „Meie olemise tuumast“ käsitleb nalja, unenägude ja absurdi seoseid Freudi…
-
Värske Sirbiga kaasas Roheline Värav.
Maskid maha! Arne Mikk tõi Estonias taas lavale Verdi “Maskiballi”. Kuidas, kui käes pole parasjagu ooperi kuldaeg? Arne Mikk ja lavastuse kujundanud Ralf Forsström räägivad Eesti muusikateatri võimalustest, eripärast, seisundist.
Riigi-, demokraatia- ja meediakriitikat Evi Arujärvelt, Ülle Madiselt, Daniel Vaarikult ja Kaarel Tarandilt.
Kulutuurkapitali kirjanduspreemiate nominente jagus kokku kaheksasse kategooriasse. See on asjatundjate soovituslik ostunimekiri neile, kel veel mullused parimad eesti raamatud soetamata.
Toomas Paul…
-
Laur Kaunissaare ja Ireene Viktor käsitlevad viimasel ajal Eesti teatrites välja toodud Jevgeni Griškovetsi näidendite lavastusi, Ivika Sillar arvustab Mart Kolditsa lavastust „Ohvrit mängides” ning Eteri Kekelidze võtab kokku läinudsügisese „Balti kodu” teatrifestivali.
Leenu Nigu kirjutab Itaalia trupi Kinkaleri Kanuti gildi saalis esietendunud lavastusest „The Hungry March Show/Yes Sir!” ja Pjotr Tšaikovski „Uinuvast kaunitarist” Vanemuises, Heili Einasto meenutab Natalia Kasparova Kannon Dance Company ning Ville Walo ja…
-
Charles Darwini sünnist möödub nädala pärast 200 aastat, novembris 150 aastat tagasi aga ilmus esmatrükk tema peateosest, eestikeelses tõlkes tänaseni kahjuks ilmumata “Liikide tekkimisest”. Darwini mõttetegevuse tagajärgi maailmas ja Eestis lahkavad Toivo Maimets, Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd ja Kaarel Tarand.
Kuidas tuua avalikku arutamise- ja otsustamisprotsessi vormi asemel rohkem sisu: Marek Strandberg ja Valle-Sten Maiste.
Varauusaegne Eesti XVII ja XXI sajandi ajaloolase silmis. Linda Kaljundi kogumikust “Ajalookirjutaja aeg”, Pärtel…
-
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on Eestile vajalik iga uus kultuuriprogramm, mis toetab eri kunstivaldkondade esindajate omavahelist koostööd. “Programmiga liitumine tähendab Eesti ja Põhjamaade loomeinimestele senisest elavamat kultuurivahetust, sest toetust saab taotleda kolmest erinevast alajaotusest”, lisas minister Jänes.
Esimesest alajaotusest saavad taotleda toetust kõigi kunstivaldkondade professionaalsed kunstnikud, kuraatorid, viibimiseks ühel Põhja- või Baltimaal kuni nädala.
Teisest alajaotusest eraldatakse toetust külalisateljeedele, residentuuripaikadele, et need saaksid aastas vastu võtta kaks…
-
Festivali ehteks on 1890. aastal Peterburi Keiserlikus Maria teatris esietendunud Pjotr Tšaikovski ballett “Uinuv kaunitar” Marius Petipa koreograafiale, mille kahel erineval etendusel tantsivad peaosades Age Oks ja Toomas Edur ning Jevgeni Ivantšenko ja Irina Golub.
Lisaks tuntud nimedele on esindatud ka noored talendid. Kava on eripalgeline ning iga balletisõber peaks sellest midagi leidma. Heal tasemel ballett pakub naudingut nii professionaalsele vaatajale kui ka inimesele, kellel kokkupuude balletikunstiga…
