-
Euroopa tähtsaima arhitektuuripreemia suurus on 60 000 eurot. Oslo uue ooperiteatri arhitektuuri pikem tutvustus ilmus Sirbis 26. VI 2008. Noore arhitekti eripreemia läks Horvaatia arhitektuuribüroole Studio Up (arhitektid Lea Pelivan ja Toma Plejic´) gümnaasiumi „46°09’N/16°50’E” eest Koprivnicas. Eestist esitatud üheksa kandidaati viie finalisti sekka ei mahtunud, küll aga valiti üks ehitis kataloogi, kus esitletakse 48 kandidaati. See on esimene kord, kui Eesti arhitektuuriobjekt Euroopa arhitektuuripreemia kataloogis…
-
Konkursist konkursini ja aastast aastasse on Taevi-nimelise võistulaulmise tase ja rahvusvaheline haare kasvanud. Kui 1996. aastal laekus I konkursile 17 osalemisavaldust kahest riigist, siis tänavu osales konkursi avavoorus audiokassetiga 85 lauljat. 1996. aastast kuni tänaseni on Taevi konkursi kohustuslikuks palaks olnud Franz Schuberti „Ave Maria”. Aastast 2001 on konkursi kunstiline juht Erki Pehk. Taevi konkursside žürii tööst on osa võtnud paljud maailmanimega lauljad Ileana Cotrubas, Irina…
-
Mai Murdmaa taaskohtumine ooperi ja Pärnuga.
Vähemusvalitsuse eelised, antropoloogiline eksperimentalism, kas kommunismiaja natsismi võrdsustamine on võimalik?
Luuletajad: mida on olnud öelda Tõnu Õnnepalul, Ott Heinapuul, Piret Bristolil, Aapo Ilvesel, Jana Lepikul ja Hanno Valdmannil.
Elulähedase teatripärasuse põhjendus. Meie meeste puhas töö Saksamaal.
Mehe objektistamine, tulevikustamine kunstis. Arhitektuur kriisi ajal.
Filmimagistrid hakkavad lendu tõusma. Kalju Suur ja vana mehe naised.
Mati Hint: kes leiutas hoomamatu populisti?
Ülevaateid, arvamusi, arvustusi. Nagu ikka.
-
Värske Sirbi vahel seekord ka Muinsuskaitse Ümarlaua väljaanne Vasar (hakkabilmuma 4 korda aastas).
Sirbis arvamusi “õhukese” riigi ja tema muuseumide olukorrast.
Kes on Gruusia sõbrad?
Foucault’ haridusfilosoofia, Santayana ja Marwicki ilukäsitlused.
Kaupo Meiel, Priit Kruus, Valle-Sten Maiste, Teet Kallas ja Toomas Liiv arvustavad värsket eesti kirjandust.
Kunstiministeerium ja kunsti õpetamine.
Sõnumeid Siiditeelt ja Mozarti armastuse aiast.
Uued tuuled Viljandi muusikaelus.
XXIV lend uurib masinaid ja kummitusi. Teatriaasta 2008 kukkus Venemaal läbi.
Eesti mees on tantsulõvi.…
-
Uus leht pakub ühist platvormi kirjutamiseks ja kaasamõtlemiseks kõigile, kes kultuuripärandist midagi arvavad. Eesmärk on õhutada asjalikku arutelu, avaldada analüüsivaid ja probleemikeskseid lugusid alates sellest, millist muinsuskaitset me tahame kuni konkreetsete pärandiliikide ja objektideni.
Esimesest numbrist saab lugeda Eesti ja Põhjamaade muinsuskaitsesüsteemide erinevustest ja sarnasustest, arhitektide ja muinsuskaitsja vestlusringi, kus otsitakse kahe põrkuva valdkonna ühisosa, Tallinna Püha Vaimu kiriku haruldasest vitraažipärandist ja suurtest küsimärkidest Peeter Suure merekindluse…
-
Värske Sirbiga kaasas Diplomaatia ja Roheline Värav.
Amatööride õpetaja üliõpilasteatris – Kalev Kudu. Keeleõpetaja Ilse Lehiste, ühtlasi Widemanni keeleauhinna laureaat.
Vangis väljamõeldud maailmas, kasutajate mäss, kunstniku apellatsioon metafüüsikale ja teisi arvamusi.
Ajalugu siin ja kaugemal: Soome sünnist aastal 1809, Katõni kuritööst aastal 1940, Vene lahkumisest Rootsi tõukel aastal 1994, Moskva arhiivisaladuste jõudmine Yale’i 1992-. . . .
Shakespeare’i koodi libedavõitu tõed. Kas nobelist Le Clézio jutud kõlbavad lugemiseks eesti koolis? Dag Solstadi kirjanduslikkuse…
-
Viis aastat rahulolevana Euroopa Liidus. Kes seda oleks osanud oodata? Mida arvata Minu Eesti mõttetalgutest.
Ajalugu: Kalevipoeg, sortsid, EKP, ERSP ja Rahvarinne. Analüüsivad Tiit Pruuli ja Jaak Allik.
Paguaadlik Hando Runneli märksõnastik. Elo Viiding kaasaegse soome proosa nurgakivist Leena Krohnist.
Jutud Daniel Reussi ja Kristjan Randaluga. Vaateid “Jazzkaarele”, “Oriendile”, trompetipäevadele.
Eelküpsetatud Kafka Vanemuise laval. Valuta ja väeta Viini metsad.
Kunstnikud prepareerisid natsionalismi.
Elo Lutsepp on maa-arhitektuuri pärlite otsingul läbinud 80 000 kilmeetrit…
-
20 aastat tagasi pida eesti rahvas oma ajaloo üht suurimat keelevõitlust. Võit neis lahingutes saabus keeleseaduse kinnitamisega ENSV ülemnõukogus. Kõigi meelest ei pidanud see nii minema. Kes tegi mida, meenutavad Elsa Pajumaa, Mati Hint jt. Kas uus keeleseadus saab eelmisest parem ning kelle poolt ja kelle kaitseks ta nüüd tehakse? Sirbi keeleseaduse erinumbrist saab selgust.
Arvamusi alkeemikutest ja ehitajatest, meie sõpradest ja vastastest Soomes, ohvristaatust sünnitanud identiteedikriisist.
Mänguline…
-
Ajakirja värskes numbris on Kristiina Rossi põhjalik artikkel piiblitõlke ajaloost Eestis, saateks Kadi Pajupuu pildid. Peeter Helme annab ülevaate 2008. a. romaanivõistlusest ja kirjeldab põgusalt võidutöid. Uku Masingu 100. sünniaastapäevaga seoses kirjutas Külliki Kuusk teoloogist-filosoofist-poeedist pikema loo. Lisaks on avaldatud paar luuletust Lauri Sommeri tõlkes. Eesti ja udmurdi kirjanduslikest suhetest annab hea ülevaate Nadežda Ptšelovodova. Miriam McIlfatrick-Ksenofontov analüüsib Doris Kareva luule tõlkimist ja toob näitena ühe…
-
Auhind antakse üle eesti kuuldemänguteatri looja Felix Moori sünniaastapäeva, 12. aprilli paiku. Raadioteatri näitlejaauhinna 2008. aasta laureaat on Ülle Kaljuste südamliku ja humoorika Salme rolli eest Andrus Kiviräha kuuldemängus „Üks udune päev”, vaimuka episoodrolli – Madu! – eest Urmas Vadi kuuldemängus „Maailma parim küla”, mängleva karakterikülluse eest Vladimir Beekmani audioraamatu „Aatomik ja küberneetiline karu” esitamisel.
Auhind anti üle eile Eesti Draamateatri maalisaalis. Enne seda esitati sarjas „Esimene…
