-
Sirbis:
* Mladen Kiselov võtab eesti teatris juured alla.
*Kirjandusgallup – millised väärtteosed ja miks on Eestis viimastel aastatel teenimatult vähe avalikku tähelepanu ja kriitikat pälvinud.
* Arvamusi alalhoidllikusest, reisisaatjatest, kolonialismi vaimust, leninistlikust poliitikateadvusest, ebavõrdsusest ja vaesumisest, meediavabadusest ja pluralismist.
* Günokraatia ehk kuidas mehed võimule tulid.
* Tervis ja haigus rahvakultuuris.
* Muinasaja arheoloogilise arhiivi häving.
* Hargnev skulptuuriruum, rõõmus kunst ja muutuv maal.
* Kuidas kirjutada kunstiajalugu, kui lineaarse aeg on otsas?
*…
-
Sirp seekord lisadeta. Sirbis endas:
* Kuidas kaitsta linnamaastikke? Kuidas kaitsta liustikke? Kuidas filosoofia parandab inimest?
* Popperi avatud ühiskond. Magda optimistlik feminism.
*Püksipõlve paikamiseks tuleb auk välja lõigata. Anti Saare kolm raamatut korraga lahkamislaual.
* 3 korda Ibsen. Esiteks Dag Solstadi raamatus, teiseks ja kolmandaks teatrilavadel Viljandis ja Tallinnas.
* Õnnepalu teel Pariisist Paradiisi.
* Musta huumori kollektsionäär Artemi Troitski.
* Türi kevadfestival, Brugge keelpillikonverents.
* Mustlased filmis ja elus.
* Draama 2010 –…
-
Tõsiasi, et Hiina kapitalismivorm on osutunud edukaks osalt just tänu demokraatia puudumisele, teeb vaatlejaid Läänes murelikuks. Rein Müllerson (“Draakon tiigri aastal”) vaebki hoiakuid, mida Hiina tõus on äratanud. Need ulatuvad hirmust lootuseni. Kas meile tuttav maailmakord on jõudnud lõpule või loob Hiina turumajanduse ja demokraatia oma näo järgi ümber? Hannes Hanso ja Raul Allikivi annavad ülevaate Hiina majandusedust, poliitikasüsteemist ja nende jätkuvuse väljavaadetest. Hanso ennustab, et…
-
Niisiis ei tasu ka „Usuvaenlasest” eri lugude lõikes otsida korralikku faabulat või sidusat peateemat, kuigi see ei ole päriselt puudu (nt raamatu avalugu „Tartu naised”). Märksa rohkem leiab siit juba varasematest teostest tuttavat assotsiatiivsust, tugevat vihjelisust, jutud on kantud pigem mitmesugustest lahtiste otstega mõttekäikudest, teatavast saladuslikkusest ning iseäralikest seisundeist. Eri lugudes on mõistagi erinevad raskuspunktid ja mõnel pool saab palju täheruumi hoopis olmeliste sekelduste või tülitsemisviiside…
-
Sirbiga reedel kaasas Topelt-Diplomaatia ja Roheline Värav.
Sirbis:
* Lõpuks on ka kultuuriteadusesse saabunud evolutsiooniline pööre. Intervjuu John Hartley, ala õpetlasega Austraaliast.
* Kunstnikud peavad jälle suurkogu. Valivad esimehe – aga ei tea veel, kas uue või vana, noore või vana. Sirp paneb kandidaadid mõõtmiseks ette.
* Marju Lauristin avaldas raamatu, mis ei lunasta veeranditki temakirjutamisvõlast ühiskonna ees.
* “Ühtne Eesti” oli ära, “Muuseumiöö” seisab ees. Massimängude ilu kohta avaldavad arvamust…
-
* Teine maailmasõda ja temast kirjutatu katkematu vool – arvavad jaarvustavad Olaf Mertelsmann, Vahur Made, Aro Velmet, Andres Kasekamp, David Vseviov ja Mati Hint;
* Kaarel Tarand poliitiku religioossusest, Valle-Sten Maiste konservatiivsuse kandjaist;
* Anu Kõlar ja kogu tõde Cyrillus Kreegist. Mida räägiti muusikanõukogus ja milline on eesti interpreedi saatus?
* leedulased juhivad Moskva teatrielu;
* Doris Kareva ja Asta Põldmäe arutavad joovastuse ja vaimustuseta kirjutamise võimalikkuse üle;
* Märt Väljataga…
-
Usutavasti veelgi suuremaks publikumagnetiks kujuneb taani kineasti pikisilmi oodatud müstikaga vürtsitatud viikingieepos „Valhalla – viikingisaaga” („Valhalla Rising”), mida on seni demonstreeritud Venezia, Toronto, Londoni, Rotterdami ja Göteborgi filmifestivalil. Nelja miljoni naelsterlingise eelarvega valminud suurfilmi tõeline avastamine seisab alles ees, kuna ajalooline seikluspõnevik alles jõudis või kohe-kohe jõuab Skandinaavia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA filmilevisse. Peasangarit, karujõuga tumma sõdalast Ükssilma, kehastab näitleja Mads Mikkelsen, kes on tuttav näiteks…
-
Mõne sõnaga räägib ettevõtmist selle peakorraldaja AARE TAMMESALU.
Eesti muusikaelu vajab häid viiuldajaid – soliste, kammermuusikuid, orkestrante ja õpetajaid. Viiuliõpetuse tasemest sõltub vähemalt 40 protsenti sümfooniaorkestri ning kolmveerand kammerorkestri ja keelpillikvarteti kõlast, seega on viiuldajal liidriroll nii kammermuusikas kui orkestrimängus. Eesti noored viiuldajad-solistid vajavad väljundit, eriti just need, kelle õpingud juba lõppenud. Raske on pääseda kontserdilavale, ammugi orkestri ette soleerima. Konkurss on parim koht enda tutvustamiseks,…
-
1. – 8. IV Paavo Järvi Deutsche Kammerphilharmonie ees: 1. ja 3. IV kaks Beethoveni kava Varssavis; 7. ja 8. IV Bremenis Schumanni „Messina pruut” ja I sümfoonia, Chopini II klaverikontsert (Khatia Buniatišvili).
2. IV Helena Tulve „Where the two seas meet?” maailma esiettekanne Haagis, 3. IV Utrechtis ja 9. IV Kölni Raadios, esitas Insomnio, dirigent Ulrich Pöhl. 3. IV Arvo Pärdi „Fratres” ja Tüüri „Show” Britten…
-
Aprilli viimase päeva Sirbis:
Tiit Kärner ja Valle-Sten Maiste kaotavad peaaegu lõpuni olulised erinevused meeste ja naiste vahel.
Tšiilist pärit newyorklane Alfredo Jaar räägib, kes siis ikkagi tappis Pier Paolo Pasolini.
Peep Ilmet õpetab, kuidas eesti lastele eesnime panna, et pärast poleks pimestavalt piinlik.
Keeleteaduslikke arvustusi: millest kirjutas Edward Sapir ja millest Renate Pajusalu.
Hasso Krull – intellektualismi ja spiritualismi lepitaja. Martin Vabati esimene luulekogu. Donald Tomberg lendab, kuid ei maandu.
Arthur…
