-
Reedel suvepuhkuselt naasnud Sirbis:
– “tantsumasin” Silver Sepp räägib, kuidas ta tantsu sisse kasteti;
– kui teised päevitasid, minister vallandas; ahnus ajab hindu tõstma;
– Jaanus Adamson Joel Sanga piiritlustruudusest ajal, mis ähmasevõitu;
– Ma olin Biškekis
– Tanel Kerikmäe sügav pilk Kõrgõzstani tänapäeva;
– kriitikud kõigil suvistel näitustel eriti Eestis, aga ehtekunsti osas ka Itaalias;
– mida mäletab Bernstein?
– Onu Vanja küülikukasvandus Riias; torm ja tsirkus Rakveres;
– täiuslik ja turvaline Tuuli Taul…
-
Kes taastab kasvu? Kes vähendab tööpuudust? Kes loob töökohti?
Ikka Sirp! Kes siis veel?
Sügisel lõpetab Sirp oma veergudel aastakümneid valitsenud kisendava ebaõigluse kunstide hulgas ja asutab osakonna arhitektuuri (sh maastiku-), planeerimise ning ehitusmälestistega seotud üld- ja üksikküsimuste püsikäsitluse tekitamiseks Eesti ajakirjanduses.
Selleks võtab Sirp augustis 2010 tööle
toimetaja
Kandideerida võivad kõik kirjaoskajad arhitektuuri ja lähedaste kunstide tundjad, kes usuvad end sobivat Eesti kultuurilehe toimetusse ja sedakaudu osalema kolme- ja enamamõõtmelise…
-
Sirbi toimetus läheb nüüd suvepuhkusele.
Järgmine leht ilmub 23. juulil.
Seniks peab sellest piisama.
-
Reedel ilmub Sirbi topeltnumber, kauba peale saatjateks Diplomaatia ja KeeleInfoleht.
Sirbis:- Aasta noor kultuuritegelane on Jaan Tootsen.
– arvamused: Tarand jalgpallist, Hennoste ja Viik ülikoolist, Venemõistusest, Prozes soomeugrilastest.
– Merilai õnne tähendusest, Väljataga Ehini tokerjatest.
– See probleemirohke tõlkimine
– Theo Hermans ja Merike Riives.
– Helged hetked teatrilaval
– Vanemuine 140.
– Kairi Prints Hindab Theatrumi, Meelis Oidsalu Rakvere värsket loomingut.
– Kevin Kleinmanni muusikatööstuse seminar.
– Tulevikuhelid Lissabonis, Pärt Istambulis.
– Performance-ooper stepptantsu ja peeretustega.
–…
-
Sirbiga kaasas Roheline Värav.
Sirbis:
* Litokeskus on kohal! Miks ja kuidas, räägivad asutajad Kadri Alesmaa ja Jaak Visnap.
* Humanitaarteaduste järjekordsest surmaohust
* Tiina Kirss ja Rein Raud.
* Eesti haiku sisaldab trohheusi ja muid loomi.
* Kui kõmisevad loovtööstuse kahurid, kunst vaikib.
* Keskea rõõmud Linnateatri laval.
* Kuidas elab või sureb Kinoliit oma 50. eluaastal – räägivad Jaak Lõhmus,Peeter Brambat, Peter Murdmaa, Jaan Ruus, Mikk Rand ja Heilika Pikkov.
* Liina Keevallik ja…
-
Säästva turismi ja ajaloo ühendamise idee sai alguse kümne aasta eest Berliinis ja rajaneb Berliini ja Saksamaa jaoks väga edukal jalgrattaturismi mudelil. Kui turistid Berliini tulevad, küsivad nad sageli „kus see müür oli?” ja kuna linn on viimastel aastatel nii kiiresti muutunud, on ajaloo jälgi raskem leida. Tänapäeval saavad turistid sõita endise müüri joonel 160 kilomeetrit ümber Lääne-Berliini, kogeda muutusi linnas ja müüri liinil alles jäänud…
-
Lisaks on eraldi välja arendatud Euroopa kultuuripealinna kalender. Miks seda on vaja dubleerida – või ongi instituut põhiline „välisturgudel” kultuuripealinna info levitaja?
Ei olegi dubleerimist. Lihtsalt arendasime oma infotehnoloogiliselt aluselt välja lisaversiooni, mis vastab kultuuripealinna vajadustele, ja nüüd on see programm leitav nii nende aadressilt www.tallinn2011.ee/ kalender kui ka meie kultuurikalendrist http://www.kultuur.info Aga „välisturud” on tõepoolest Eesti Instituudi põhikirjaline eesmärk ja seetõttu laiendame jätkuvalt oma kultuuriportaali…
-
Sirbis nr 22:
* Mees nagu vaal ühest unistuste saare magalast. Kumu ööl üles astuv Valgeir Sigurdsson räägib Sirbile oma muusikast ja oma maast.
* Mart Kivimäe läbib intellektuaalajaloo orienteerumisraja kontrollpunktid Jaspers, Brandes, Lukacs, Kierkegaard ja Nietzsche.
* Mida pakub Indrek Koff eestluse elujõu allikaks: teed või kohvi?
* Maarja Kangro kangelannade eneseteostusest. Kuskil kaugel taevavõlvil hakkas helendama Julius Juurmaa.
* Cid Pearlmani ideed ja nende paljastumine tantsulavastuses “See mida me…
-
Hitchcocki „Lindude” järjekordne plagiaat
Rohkem kui pool sajandit on Hollywood kinohuvilisi aeg-ajalt ikka hoiatanud viimsepäeva lähenemise, tulnukate invasiooni, ökokatastroofi või uue senitundmatu epideemia eest. Hoiatusfilmide raudvarasse kuuluvad nt Alfred Hitchcocki „Linnud” (1963) ja Nicholas Meyeri ulmedraama „Viimasel päeval” (1983). Mõlemast klassikateosest on ammuilma saanud kultusfilm ja suur eeskuju tulevastele katastroofifilmidele. Lisaks lindudele on publikut hirmutatud hiidämblike ja -sipelgate, mõrtsukmesilaste ja moskiitode, piraajade ja tapjahaide ning kõikvõimalike…
-
Festivali žürii pani uusloomingu kõrvale kavasse oma algatusi varasemate teostega (Ph. Glass, S. Reich, G. Grisey, O. Golijov, E. Carter, E. Rautavaara, E.-P. Salonen, juubilarid A. Sallinen ja A. Pärt). Austraaliast esitati enam kui 30 autori teoseid (rida esiettekandeid), tuntumad Elena Kats-Chernin, Liza Lim, Ross Edwards, Carl Vine, Peter Sculthorpe, Ian Munro, mõned mitmegi teosega; 9 helilooja teoseid esitati ka Uus-Meremaalt. Hästi oli esindatud Eesti: lisakonkursil…
