-
Sirbis:
* Leonhard Lapinit ei inspireeri mölaklus, aga näitusi teeb ikka.
* Arvamusi meie liigsest rahast, avalikkusest klaasmullis, teaduse finantseerimisest ning Euroopa langusest.
* Kaks raamatut Lotmanilt ja Lotmanist – mehest, kes leidis õige meetodi nii elus kui teaduses.
* Andri Luubi lendav teater ja munk Nestori tantsuline mörin.
* Rõõmudega kitsi “Tabamata ime”.
* Kirjanik hüüab: “Õudus!” ja kaja vastab “Õudus!” – Luois-Ferdinand Celine’i “Reis öö lõppu”.
* Sotsiaalne äratuskell “kalevipoeg 2.0”
*…
-
Sirbiga kaasas Keele infoleht, selle aasta esimene.
Sirbis:
· Märt-Matis Lill – ajutiselt Põhja-Eestis resideeruv helilooja.
· Tagasivaateid emakeelepäevale, sh Peep Ilmeti pidukõne.
· Arvamusi Jaapani, Põhja-Aafrika ja islamimaailma tulevikust ning kirikuehitusest ilmalikus riigis.
· Liberalismi ja sotsialismi võimalikust üheaegsest hukust.
· Hindeid Kalju Kruusa ja Hando Runneli luulele.
· Kormoranid ise ja režissööri ülestunnistused sinna juurde.
· Kursi koolkond ja teisi näitusi Tartus.
· Mida nad teevad seal Objekt nr 2011 sees? Kultuur kuplis.
· …
-
Eesti Ulmeühing ja kirjastus Fantaasia kuulutavad välja ulme lühijuttude võistluse.
Võistlustööde esitamise tähtaeg on 2011. aasta 7. aprill, tulemused selguvad 2011. aasta 7. maiks.
Jutuvõistlus viiakse läbi kirjandusfestivali Prima Vista raames.
Auhinnad on välja pannud Eesti Ulmeühing ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital. Parimad tööd avaldab kirjastus Fantaasia.
Osavõtu tingimustega saab tutvuda
http://www.ulme.ee/Uudised/Ulme-luehijuttude-voistlus.
Info:
jutuvoistlus@ulme.ee, tel 507 3949
fan@uninet.ee, tel 581 97 425
-
Hasso Krull:
Ajalooline aeg on üks vimma ja vihavaenu pesa
Marek Volt:
W&W kirjanduse hindamisest
Kristina Kõrver:
Erinevaid stiile ja žanreid, kõik tipptasemel
„Eesti fest“ Londonis
Parimad jõud korraga!
Allan Vurma, Andres Ammas, Igor Garšnek, Niina Murdvee, Toomas Velmet, Vaike Kiik-Salupere
Kontserdipeegel
Olev Remsu: Laps on püha
„Surnuaiavahi tütar“
Valle-Sten Maiste:
Rahvuslik alandus ja psühhoanalüüs
Eesti Draamateatri „Pulmad“
Teatri aastaauhindade nominendid
Reet Varblane:
Joonistus vajab oma metodoloogiat
Vestlus Margot Kase, Lembe Rubeni, Tanel Rannala ja Siiri Taimlaga
Katrin Kivimaa:
Feministlik kollektsioon – võimalik ja võimatu idee
Tarmo…
-
Esialgse 852 esitatud filmi hulgast valis žürii välja 51 märkimisväärsemat (15. kohta jagasid omavahel kaks filmi võrdse punktiarvuga).
Eesti Joonisfilmil on suur rõõm ja au teatada, et väljavalitud animafilmide hulgas 11ndal kohal oli Priit Pärna joonisfilm “EINE MURUL” ja 36ndal kohal “HOTELL E”.
Žüriisse kuulus 25 animaekperti 5 kontinendilt, 18 riigist. Kõik žüriisse kuulunud liikmed on anima eksperdid – kriitikud, ajaloolased, õppejõud, festivalide juhid ja programmi koostajad. Žürii…
-
Veerandsada aastat tagasi tekkis mõte panna alus Eesti biograafika preemiale, et üleriigilises ulatuses väärtustada Eesti elulookirjutajate ja biograafialeksikonide koostajate saavutusi ning hoogustada eluloolist uurimistööd üldse. Preemia koos selle määramise juhendiga kuulutati välja 6. aprillil 1990 ajalehes Reede. Seda antakse välja koos Räpina hernhuutlasest pimeda elulookirjutaja Mäletu Jaani (1749–1827) nime kandva soolavakaga.
Seni on neid väljaandmisi toimunud kuuel korral. Muide, neil eluloopäevadel oleme süüdanud küünlad nimeka leksikograafi Richard…
-
Peeter Puide on sündinud Eestis 1938. aastal. Teise maailmasõja keerises põgenes ta koos perega Saksamaale, kust siirdus Rootsi. Rootsi on jäänud tänaseni tema elukohaks, kuigi vahepeal on ta elanud ka Aafrikas. Oma leivatöö kõrvalt reklaami- ja filmimehena on Peeter Puide avaldanud luulekogud „Ellujäänu kohal” („Över levande”, 1981) ja „Vihmast võrk” („Ett nät av regn”, 1982) ning romaanid „Mitte kaugemale kui Baikali äärde” („Till Bajkal, inte längre”,…
-
Auhind otsustati anda Mats Traadile eelmisel aastal ilmunud romaani „Õelate lamp” eest, mis viib lõpule Palanumäe sarja „Minge üles mägedele”. See raamat paneb lugeja taas mõtlema ajaloo ja fiktsiooni – või Jaan Krossile meeldinud sõna välme – vahekorra peale. Žürii esimehe Märt Väljataga sõnul on ajalootunnetusel vähemalt kolmekihiline struktuur.
Esiteks mälu ja intuitiivne või folkloorne ettekujutus möödunud aegadest. Teiseks teaduslik allikakriitiline ajaloouurimine, mis esimesega sageli vastuollu läheb…
-
Kultuuriinimesed said oma koja. Valle-Sten Maiste hoiatab neid, et Kultuuri Koda ei tööandjateliidustuks.
Sõna on elutööauhinna pälvinud loojatel.
Jaak Lõhmus jätkab muljendamist „Berlinalelt“
Kulgeme Arvo Pärdi muusika jälgedes,
Uuenenud „Tudengijazz“.
Kaks sissevaadet „Hedda Gablerisse“.
Intervjuud Marek Tamme, Rein Raua ja Leonidas Donskisega.
Vähetuntud Ernst Jõesaar.
Akadeemiast ja „Akadeemiast“.
Kunstnik Andrus Kasemaa imaginaarium.
Arhitektuuripoliitikast.
Sõnade veetlev vaikus – Doris Kareva vestlus Philip Grossi ja Miriam McIlfatrick-Ksenofontoviga.
Lisaks palju muud, uut ja põnevat. Ikka Sirbis.
-
Neti-Sirp viibib veidi.
