-
Transatlantilised suhted pole pilvitud ja läheb vaja mõlemapoolset tahet, et arendada neid suhteid positiivselt. Lääneriikide omavahelised suhted kriisi viinud ja ka Euroopat tugevalt lõhestanud Iraagi sõda, selle põhjused ja tagajärjed ning järgnenud vägikaikavedu ei ole suhetele hästi mõjunud. Vaevalt et põhimõttelist poolt- või vastuseisu pooled muutma hakkavad, aga kindlasti peaks tulevikku silmas pidades erinevate poolte huvides olema lahenduste leidmine nii Iraagi ja Lähis-Ida kui laiemalt nagu…
-
Oleks äärmiselt ekslik kujutleda, et suursaadik ÜRis suudab mõne töökuuga haarata kogu tegevusvälja või tungida maailmaorganisatsiooni telgitaguste sügavusse. Sama ekslik on aga kujutleda, et Eesti saaks ilma ÜRita hakkama. ÜR ilma meieta ilmselt küll.
New Yorki tulekuks valmistudes kogesin korduvalt, et Eesti poliitikute, riigiametnike ja analüütikute seas ringleb ÜRi kohta eksiarvamusi. Kõige rohkem on õhus siiski teadmatust. Ma ei pea niimoodi väites muidugi silmas seda, et…
-
Tohutust sõnavahust koorus välja kaks vastandlikku seisukohta. Üks neist kuulus peasekretärile. Oma kõne ametlikuks teemaks valis Annan seaduslikkuse, eriti just rahvusvahelise õiguse kujul, nagu seda esindab ja esitab ÜRO. Tema sõnavõtu teravik oli üsna selgelt suunatud Ühendriikide vastu. ?Need, kes püüavad taastada legitiimsust, peavad ka ise seda kehastama,? toonitas peasekretär. ?Ja kes rõhutavad rahvusvahelist õigust, peavad seda ise järgima.? Ühendriigid pole selles mõttes sugugi puhtad poisid,…
-
Ometi peaksid vastavad kaalutlused Kopenhaageni kriteeriumide kõrval analüüsis ja arutelus kesksel kohal olema. Türgi liikmesusest ELile tulenev kasu tõotab olla just eelkõige strateegilise iseloomuga ja seejuures vägagi suur, samas kui liitumisläbirääkimistest keeldumine võib kalliks maksma minna. Euroopa Liit peab tõsiselt arvesse võtma Türgi strateegilist tähtsust.
Türgi koht maailmas
Türgi tähtsus tuleneb peaasjalikult riigi geograafilisest asendist. Ajalooliselt on Türgi pind olnud Euroopa ja Aasia vahel iselaadi sillaks, mille…
-
Laienemine kui Euroopa Liidu arengumootor
Esimene mainitud küsimustest sai praktilise lahenduse 1973. aastal, kui tuumkuuikuga liitusid Taani, Iiri ja Suurbritannia. Uute täisliikmete vastuvõtmine aastatel 1981, 1986, 1995 ja 2004 kinnitasid, et laienemine on Euroopa Liidu üks arengumootoreid ja olemasolu õigustusi. Seniste liitumiste puhul on järgitud põhimõtet (erandiks Kreeka ja Küpros), et liitu tõmmatakse need riigid, kelle ühinemise järel säilib EL kompaktse geograafilise tervikuna.
Mis puudutab naabrite poliitilist…
-
Tantsukomitee nõukogu on ülemaailmselt väga oluline organisatsioon. Nõukogu algatusel peetakse iga-aastast rahvusvahelist tantsupäeva (29. aprill) ning ITI tantsukomitee on just see instants, kes valib selleks sündmuseks sõnumilooja (maailmas tuntud koreograaf, tantsija), kelle kõne läkitatakse maailma. Nõukogu patronaa?i all toimub hulk maailmamainega tantsuüritusi ? festivale, töötubasid ning rahvusvahelisi võistlusi, nendest tuntumad näiteks Varna rahvusvaheline balletivõistlus Bulgaarias, New Yorgi rahvusvaheline balletivõistlus; Helsingi rahvusvaheline balletivõistlus jmt. ITI rahvusvahelise tantsukomitee…
-
Kaasaegne tants on meie kultuurikontekstis uus nähtus: esimene trupp pärast taasiseseisvumist ilmus areenile alles 90ndate algul Nordic Stari näol, millest aasta pärast kasvas välja Tantsuteater Fine 5 (see tegutseb edukalt siiani, ent pole kordagi nende aastate jooksul saanud riiklikku tegevustoetust). Umbes saja-aastase arengu jooksul on maailmas tekkinud väga palju erinevaid kaasaegse tantsu treeningusüsteeme ja -stiile, mis kõik eksisteerivad praeguses kultuuripildis, rikastades arusaamist tantsust ja luues soodsa…
-
Mu tööd on peaaegu võimatu kirjeldada. Iga päev on erinev. Ainus kindel asi on, et tööpäev kestab vähemalt 12 tundi, sagedamini aga 14 või 16. Probleem on, et Euroopa Liidus on palju kohtumisi ja need võtavad aega. Kui on 25 inimest ja kõik tahavad rääkida 2 minutit, siis võtab see juba tunni. Nii et sageli ma saan oma laua taha alles kell kuus õhtul ja siis…
-
Tähtis, kuid tundmatu strateegia
Mul on kahju, et julgeolekustrateegia pole inspireerinud suuremat meediakajastust ja debatti. Mitte sellepärast, et peaksin seda vastuoluliseks (kuigi mõned võivad arvata ka nii), vaid ennekõike sellepärast, et arutelu oleks meie liikmesriikide avalikkusele vajalik, kui EL juba on leppinud kokku milleski nõnda tähtsas, nagu seda on meie tulevase välis- ja kaitsepoliitika orientatsiooni määrav strateegia. Mida tähendab see meile kui liikmesriigile ja ELi kodanikele? Teiseks…
-
Kaasaegse riigi looja oli kardinal Richelieu, keda laiem üldsus tunneb kui Alexander Dumas ?Kolme musketäri? kurja geeniust. Richelieu oli kuninga minister. Ta oli ainus minister, tänapäeva mõistes peaminister, ent teiste ministrite ? ja ministeeriumide puudumisel oli Richelieu ainus minister. Tema oli see, kes adus, et riiki tuleb tugevdada, juhul kui tahetakse ellu jääda. 17. sajandi tingimuses, kus sõjapidamisest sai riigi monopol ja ühtlasi väga kallis ja…
