-
?Külmetava kunstniku portree? eest.
Kas ei ole hirmus kohe esimese lavastusega aastapreemia saada?
Lavastamine ei ole niisama asi, see on elukutse. Selleks peab korralikult ette valmistama. Vahel tundub meile siin teatris, et mis nad ikka teevad seal saalis. See on elukutse. Ei ole nii, et hakkan ka.
Ja ega mul ei olnud seda kavatsust, et ma lavastan. Meil ?Teenri? tegemisel oli väga hea trupp, kõigile väga koostöö…
-
Sotsiaalse sõltumatuse aeg (Tiina Mälberg ja Toomas Suuman).
Kes muu kui Vaino Vahing tõi eesti teatrisse (muidugi ka eesti draamasse) põhimõtteliselt uut tüüpi peresuhete kujutamise. 1972. aastal Pärnu teatris esietendunud perekonnadraama ?Suvekool? tõi muuhulgas esimest korda välja tõe, et mehe-naise (kaudsemalt muidugi ka ema-poja-äia-minia jne) vahekordades on alasid, ?mille külge tark ei puutu?. Et seal leidub suhtelõimi, alluvus-, allutamis- ja alistumissuhteid, võõrale silmale vintsutavaid ja vulgaarseidki mänge,…
-
Ajaks nagu naerma, aga ikkagi on sümpaatia vaese kunstniku poolel
Maksim Gorki ?Ema?. Lavastaja ja instseneerija Rainer Sarnet. Kunstnik Liina Keevallik. Osades Liina Vahtrik, Mari Abel, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Erki Laur, Taavo Tiko. Teksti luges Lembit Eelmäe. Esietendus Von Krahli teatris 12. I 2005.
?Meie tubli kodanliku vabariigi oma
töölisteater Von Krahl tegutseb jõudsalt?.
Ivar Põllu
Mida-mida? Aga seda, et näen oma elupäevil eesti laval veel kord Maksim…
-
Ühel päeval võtab ta kogu maja enda alla. Kõik kaob jäljetult.?
Hakatuseks vinjetike otse elust. Kuulun võrratusse naiste sõpruskonda, kelle pidudel on üheks refräänteemaks matused: arutame rõõmsal õhinal, kes meist valib maamulla, kes põletamise; pärast ühist Kreeka reisi lisandus kondihoidla teema, päevakorda on ka tulnud külmutamine jne. Kui lustakaid surmajutte juhtuvad kuulma kontvõõrad, eriti mehed, vahitakse me kampa vahel nagu sõgedaid.
Teraapia
?Teeme naiste ühiskülastuse!? tärkas mõte, kui…
-
1950. aastal sündinud Cullbergi tantsuteost ?Preili Julie? loetakse moodsa rootsi tantsudraama aluskiviks, sama stiili jätkab tema poeg Ek. Tema klassika irvtõlgendused ?Giselle?(1982); ?Luikede järv?(1987); ?Uinuv kaunitar?(1996) jne on vaieldamatult teksti ja tantsuidioomi nii isikupärased ja tugevad lavailmutused, et ainus võimalus on kananahk ja väga tugev katarsis. Ja seda maailma igas punktis ja iga nahavärviga inimese puhul.
1980ndad ja 90ndad tõid Rootsi tantsulavadele uusi nimesid. Näiteks Efva…
-
Kodanlik meelelahutus ei ole ainuvõimalik! Juba eesti kutselise teatri algusaegadel tahtsid inimesed seltsiteatrite vodevillide, kotijooksu ja ballide vahele sõõmu inimest kõnetavat kunsti, rahvast rahvale rääkimist, arusaadavat, aga allahindluseta meelte kokkupanemist. Mitmel pool Eestis tegutsesid töölisteatrid, mis tõid lavale nii sotsiaalselt teravaid (omaaegseid) kaasaegseid näidendeid kui ka rahvuslikku dramaturgiat (nt Raudsepp), räägiti arusaadavas, kuid uuenduslikus teatrikeeles. Möödunud sajandi keskpaiku, tööliste riigis riigistatud seltsiteatrid on nüüd, uuel sajandil,…
-
27. XII 2004
Päevakord
1. Teatrietenduste jäädvustamise ja uute telelavastuste loomise võimalused.
2. Teatrikoolide ja teatrite omavahelise tegevuse koordineerimine.
3. Väljateenitud aastate pensioni säilitamise võimalusi solistidele, orkestrantidele, balletiartistidele.
4. Riigi kultuuripreemia kandidaatide esitamine.
1. Teatrietenduste salvestamisel on tekkinud mitmeaastane tühimik, Eesti teatri paremaid lavastusi ei ole ETV arhiivis. On peetud Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali, teatrijuhtide liidu ja teatriliidu läbirääkimisi, et leida lahendus, kuidas on võimalik 2005. aastaks ETV-le teatrietenduste salvestamiseks eraldatud 600 000 krooniga…
-
Neis lavastustes on kõnekas, millest teater räägib (et teater näeb vaatajas sotsiaalse dialoogi partnerit, mitte kindla-peale-retseptiga kultuuritoote tarbijat) ja kellega räägib. Eesti dramaturgial on küll praegu tõesti head ajad, aga need kaks skandinaavia lavastust osutasid ? (või osatasid seda?) ühele meil üsna unarusse jäänud teatrivõimalusele ja vastamata publikuootusele.
Põhjamaade uues dramaturgias käsitletakse aktiivselt kaasaja ühiskonda, see on selgesti ?teatri asi?. Eesti uues dramaturgias keskklassi naine – ja…
-
Nagu sai ka pärast eelmist ?Talveööd? kirjutatud, on igasuguse välismaise teatri vaatamine kasulik, eriti kui see veel koju kätte tuuakse. Kui nüüd mõelda selle festivali kuue lavastuse (kaks ka Linnateatrist), eelmise ?Talveöö? ning veel paari muu asja peale, siis võib küll väita, et tegemist oli pigem viisakalt, kuigi pisut uimaselt kulgenud Tallinna Linnateatri organiseeritud meelelahutusüritusega kui teatrirahvast raputava festivaliga. Ju see oli nii mõeldud. Tuleks ka…
-
Neis lavastustes on kõnekas, millest teater räägib (et teater näeb vaatajas sotsiaalse dialoogi partnerit, mitte kindla-peale-retseptiga kultuuritoote tarbijat) ja kellega räägib. Eesti dramaturgial on küll praegu tõesti head ajad, aga need kaks skandinaavia lavastust osutasid ? (või osatasid seda?) ühele meil üsna unarusse jäänud teatrivõimalusele ja vastamata publikuootusele.
Põhjamaade uues dramaturgias käsitletakse aktiivselt kaasaja ühiskonda, see on selgesti ?teatri asi?. Eesti uues dramaturgias keskklassi naine – ja…
