-
Kõigepealt tänud Margus Kasterpalule, kes ühes möödaminnes pillatud lauses liitis minu jaoks kokku Tartu Teatrilabori ja NO99. Millest kogu alljärgnev tekst.
Viimase viie aasta jooksul on Eesti üle elanud kaks traagilist teatrihukku. 2000 aastal kuulutas Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond välja konkurssi Tartu linnale kuuluva teatri (senise Tartu Lasteteatri) loomingulise juhi leidmiseks. Kuna uueks kunstiliseks juhiks valiti Andrus Laansalu, ning tema teatrinägemus oli niivõrd erinev tollasest Tartu Lasteteatri omast,…
-
Uue numbritega teatrimoodustise kunstist on räägitud palju. Manifestist ja muust. Napilt on räägitud lihtsast asjast, teatris No99 pole näitlejat.
Kuidas ei ole? Väga lihtsalt, palgal pole ühtegi. On küll olema trupijuht Jüri Karindi, kuid truppi ennast ei ole. Kui truppi ei ole, on muide see näitlejate kohalejoonistamine veelgi raskem, nii et trupijuhil selles teatris igav ei ole.
Asi ei ole mitte ainult palgalises näitlejas. Pole ka püsisuhet näitlejaga.…
-
?Misjonäride? Rahutuvi ? surmatuvi? rakveree Teater
Dokumentaalprojekt ?Misjonärid?, autor-lavastaja Merle Karusoo. Kunstnik Jaagup Roomet, laulud seadnud Märt Avandi, liikumise seadnud Laine Mägi. Mängivad Hannes Prikk, Velvo Väli, Tarvo Sõmer, Martin Leemets, Eduard Salmistu, Margus Stalte, Märt Avandi jt. Esietendus Rakvere teatris 24. märtsil.
?Vaimustuse või hingelise maksimumi seisundis hakkab inimene looma märke: tantsima, laulma, rütmiliselt liikuma. Märk on meie elementaarse väljenduse pärisosa, mitte argine loomulikkus,? on öelnud teatrimees…
-
See on Afganistanis sõdinud meeste elulugude jutustamine, mida on illustreeritud teatraalsete vahenditega. Poliitilis-kunstilised lisandused on problemaatiliselt vormistatud, kuid põhjendatud. Miks peame me üldse sõdima, oma lapsepõlveideaalidele kuuli andma, kambavaimus väikerahvastele nagu meiegi lolli valge mehe õnnekuvandit peale suruma?
Kõige mõjusam on lavastus täiskasvanute ja laste kõrvutamises. Väikesed indiaanlasi mängivad poisid mõjusid küll plakatlikult, kuid vähemalt esimeses vaatuses väga vajalikult ? lapsed olid sõtta läinud poiste seikluslik süda.…
-
Juhan Smuul (1922 ? 1971) Ma sulgeksin südame uksed ja hoiaksin küüntega maast. Kuid võimsam on minust see kutse ja sellest ma vabaks ei saa.
Juhan Viiding (1948 ? 1995) Täiesti terav, täiesti valus ? käis minu kannul viimne passioon. Just nagu seest, kuid ometi väljast on need ohvrid, mida ma toon.
Täna esietendub Rakvere teatris ?Johannese passioon?. Üllar Saaremäe lavastus viib kokku Juhan Liiva (Toomas…
-
Maurus ja tema õpilased: Tigapuu ? Mart Toome, Sikk ? Indrek Ojari, Härra Maurus ? Aarne Üksküla, Indrek Paas ? Argo Aadli, Vainukägu ? Andero Ermel ja Lible ? Bert Raudsep. Priit Grepp
Rudolf: Täitsa nagu Tammsaare. Kõik romaani olulised lõimed on rohkem või vähem esile toodud. Koolilaps saab päris kenasti etenduselt eksamile minna. Truudus autorile on etem kui tema najal näiteks manifesti punnitada, et ?mina ja…
-
Kogumik ?EESTI DRAMATURGIA 10 AASTAT?. Toimetanud Anne-Ly Sova. Eesti Näitemänguagentuur, 2005. 239 lk.
Eesti algupärandite õhuke kogum ja vähene kvaliteet on toitnud meie kultuuriringkondade virisemisjanu aastakümneid, et mitte öelda terve sajandi, kuid viimasel kümnel-viieteistkümnel aastal on olnud põhjust tihedamateks rõõmuhetkedeks. ENA-l on meie näitekirjanduse arendamises kahtlemata oma osa ja agentuuri poolt välja antud eesti nüüdisdramaturgia esimene ülevaateteos on selle üks oodatud ilminguid. Raamat annab pildi viimasel kümnel…
-
Herdis Olmaru, SEITSE MEESNÄITLEJAT. Intervjuud Jaan Rekkori, Indrek Sammuli, Aivar Tommingase, Toomas Suumani, Ain Lutsepa, Tiit Suka ja Ivo Uukkiviga. Atlex, 2004. 112 lk.
Erakirjastus Atlex on tulnud välja tänuväärse algatusega: kaante vahele on jõudnud intervjuud seitsme eesti meesnäitlejaga. Väidetavalt teatrite kõige hõivatumad ? millegipärast küll ainult Endla, Vanemuise, Linnateatri, Rakvere teatri ja Draamateatri nimekirjast. Olgu pealegi Von Krahl ja Vanalinnastuudio, kuid Ugala? Kas polnud nende hõivatud…
-
Georg Otsast kiirgas positiivset energiat.
Käinud 20. III Estonias mälestuskontserdil, millega tähistati Georg Otsa 85. sünniaastapäeva, ja kuulanud järgmisel õhtul Klassikaraadios viie aasta tagust Kersti Inno koostatud mälestussaadet, keris mälulint eredalt esile tõsiasja, mil määral erilise kunstnikuga oli tegemist. Tsiteerin õhtu kaalukama poole dirigendi Eri Klasi öeldut, mis kirjas kavalehel: ?Peame olema õnnelikud ja uhked, et oleme saanud elada ja jagada laulva tähe Georg Otsa poolt meile…
-
Viiuldatud klaveri ansambel on risti vastupidine fenomen XX sajandi elektroonilisele muusikale. Seal püütakse elektrooniliste vahenditega akustiliste pillide kõla tekitada, siin aga käsitsetakse akustilist pilli nii, et tulemus kõlab elektrooniliselt. Ise on nad tahtnud klaveri mehhanismi oma käsitsi mängimise tehnikaga justkui elustada, tulemus on aga vastupidine: laulva ja tohutu dünaamilise amplituudiga klaverikõla asemel on suhteliselt neutraalne ?tehiskõla?. See pole aga mingi etteheide ega halvustus, vaid huvitav tõdemus.
Esimene…
